Erinevus lehekülje "Muulukas" redaktsioonide vahel

Lisatud 96 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.2) (Robot: lisatud pms:Fragaria viridis)
| nimi = Muulukas
| värv = #{{taxoboxi värvus|[[Taimed]]}}
| pilt = HügelFragaria viridis (Knack-Erdbeere) -IMG Früchte24525.jpgJPG
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
| binaarne = ''Fragaria viridis''
| binaarse_autor = [[Antoine Nicolas Duchesne|Duchesne]]
| sünonüümid = *''Fragaria collina''
}}
'''Muulukas''' (''Fragaria viridis'' [[Antoine Nicolas Duchesne|Duchesne]]; sünonüüm ''Fragaria collina'' [[Jakob Friedrich Ehrhart|Ehrh.]]) on [[roosõielised|roosõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[maasikas|maasika]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]].
[[Pilt:Fragaria viridis bluete.jpeg|thumb|Muuluka õis]]
'''Muulukas''' (''Fragaria viridis'' [[Antoine Nicolas Duchesne|Duchesne]]; sünonüüm ''Fragaria collina'' [[Jakob Friedrich Ehrhart|Ehrh.]]) on [[roosõielised|roosõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[maasikas|maasika]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv mitmeaastane [[rohttaim]].
 
==Levila ja kasvukoht==
Muulukas kasvab [[Euroopa]]s, [[Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]]s. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-[[Norra]]s, [[Rootsi]]s ja Lõuna-[[Soome]]s. Põhja-[[Saksamaa]]l on ta [[looduskaitse]] all. Eestis esineb [[Lääne-Eesti|Lääne]] ja [[Põhja-Eesti]]s sageli, mujal harva.
 
Muulukas eelistab [[lubi|lubjarikast]] pinnast;. kasvabKasvab kuivadel rohtunud nõlvadel, [[lood]]udel ja loodudelliivastel [[aas]]adel.
Muulukas meenutab [[Metsmaasikas|metsmaasikat]] ja kasvab 5–20 cm kõrguseks <ref name="Muulukas">"Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>. [[Võsund]]id on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. [[Leht|Lehed]] on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. [[Risoom]] võib olla kuni paar meetrit pikk. [[Õis|Õied]] on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes [[kännas]]tes. [[Kroonleht|Kroonlehed]] on [[valge]]d, 8–10 mm pikad. [[Tolmukas|Tolmukaid]] on 10. Muulukas õitseb [[mai]] lõpus ja [[juuni]]s.
 
==Kirjeldus==
Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[ebavili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.
 
Muulukas meenutab [[Metsmaasikas|metsmaasikat]] ja kasvab 5–20 cm kõrguseks <ref name="Muulukas">"Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>. [[Võsund]]id on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. [[Leht|Lehed]] on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. [[Risoom]] võib olla kuni paar meetrit pikk. [[Õis|Õied]] on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes [[kännas]]tes. [[Kroonleht|Kroonlehed]] on [[valge]]d, 8–10 mm pikad. [[Tolmukas|Tolmukaid]] on 10. Muulukas õitseb [[mai]] lõpus ja [[juuni]]s.
Muulukas eelistab [[lubi|lubjarikast]] pinnast; kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel ja loodudel.
[[Õis|Õied]] on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes [[kännas]]tes. [[Kroonleht|Kroonlehed]] on [[valge]]d, 8–10 mm pikad. [[Tolmukas|Tolmukaid]] on 10. Muulukas õitseb [[mai]] lõpus ja [[juuni]]s.
[[Pilt:Fragaria viridis bluete(Knack-Erdbeere) IMG 24468.jpegJPG|left|thumbpisi|Muuluka õisviljad]]
Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[ebavili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.
 
Kõik maasika perekonna liigid on [[haploid]]se kromosoomiarvu 7 kordse kromosoomiarvuga. Muulukas on [[diploid]]ne ehk 14 [[kromosoom]]iga.