Tartu vana Maarja kirik: erinevus redaktsioonide vahel

[[1656]]. aastal peideti Maarja kiriku kooriruumi-alustesse [[hauakamber|hauakambritesse]] [[Moskva tsaaririik|Vene]] vägede eest ülikooli arhiiv, raamatukogu ja trükimasinad. Välja toodi need alles 30 aasta pärast. Ajaloolase [[Malle Salupere]] arvates võis just sellest tekkida legend, mille järgi peidetud ühte Maarja kiriku hauakambrisse või kaevu [[Liivi sõda|Liivi sõja]] aegu varandus.<ref name="Salupere">Malle Salupere. ''Tuhandeaastane Tartu''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 96-9796–97.</ref>

Malle Salupere kinnitust mööda jäi Maarja kirik varemetesse juba [[1667]]. aasta põlengus, mil hävis torn ja kellad üles sulasid<ref name="Salupere" />. Kirikuhoone kannatas ka [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[1704]]. aastal<ref name="pyss" /> ja [[1775. aasta tulekahju Tartus|1775. aasta tulekahjus]]{{lisa viide}}. Maarja kiriku ja [[1708]]. aastal [[Toomemägi|Toomemäel]] õhitud [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]]e tellistest rajati Toomemäe nõlva sisse -– praeguse Lossi tänava poole -– aastatel [[1768]]-–[[1778]] [[püssirohukelder]], kus [[1982]]. aastast peale töötab restoran.<ref name="pyss">[http://www.pyss.ee/?page=19 Püssirohukelder. Ajalugu] www.pyss.ee Kasutatud 23.08.2012.</ref> Lõplikult lammutati kirikuhoone [[19. sajand]]i algul.