Brandenburgi mark: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[1320]]. aastani olid Brandenburgi margis võimul [[Askania dünastia|Askania]], 1320–[[1373]] [[Wittelsbachid|Wittelsbachide]], 1373–[[1415]] [[Luxemburgi dünastia|Luxemburgide]] ning 1415–[[1815]] [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] dünastia liikmed.
{{Sisukord paremale}}
== Ajalugu ==
===Varasem ajalugu===
26. rida:
[[Wittelsbachid|Wittelsbachide dünastiast]] pärinev keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]], kes oli markkrahv Heinrich II onu, andis [[1323]]. aastal Brandenburgi oma vanimale pojale [[Ludwig V (Baieri hertsog)|Ludwig I]]-le. [[1325]]. aastal mõrvati praost [[Nikolaus von Bernau]] ning Brandenburg pandi paavstliku [[interdikt]]i alla. [[1328]]–[[1333]] oli Ludwig sõjas [[Pommeri hertsogiriik|Pommeriga]], mida ta enese lääniks pidas. [[1347]]. aastal suri keiser Ludwig IV ning Brandenburgis ilmus välja [[Vale-Waldemar]], petis, kes väitis end olevat surnuks peetud markkrahv [[Waldemar (Brandenburgi markkrahv)|Waldemar]]. Vale-Waldemar kuulutati [[1348]]. aastal keiser [[Karl IV]] poolt uueks markkrahviks. [[1350]]. aastal tunnistati ta petiseks ja Ludwig sai taas markkrahviks. [[1351]]. aastal andis Ludwig I Brandenburgi margi oma vennale [[Ludwig II (Brandenburgi markkrahv)|Ludwig II]]-le, nõudes vastutasuks ainuvõimu Ülem-Baieris.
[[1356. aasta kuldbulla]] järgi sai Brandenburgi markkrahv [[kuurvürst]]iks, valitsedes Brandenburgi kuurvürstiriiki (''Kurfürstentum Brandenburg''). [[1365]]. aastal suri Ludwig II ning võim läks tema vennale [[Otto V (Brandenburgi markkrahv)|Otto V]]-le. Ta müüs [[1367]]. aastal keisrile [[Alam-Lausitz]]i ning kaotas [[Wałcz]]i linna Poolale.
===Luxemburgid===
[[14. sajand]]i teisel poole üritas Karl IV Brandenburgi markkrahvkonda oma suguvõsa valdusse saada. Brandenburgi kuurvürstikoht oleks [[Luxemburgide dünastia|Luxemburgidel]], kellele kuulus juba [[Böömi kuningriik|Böömi kuurvürsti]] positsioon, aidanud kindlustada [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisriksvalimist. [[1373]]. aastal ostis Karl IV Otto V-lt 500 000 [[kulden|kuldna]] eest Brandenburgi margi. Markkrahviks määras ta oma alaealise poja [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzeli]], kelle nimel ta ise valitsema asus. Karl tegi [[Tangermünde linnus]]est Brandenburgi kuurvürsti residentsi.
[[Jobst Brandenburgist|Määrimaa Jobsti]] valitsusajal läks [[Neumark]] [[Saksa Ordu]]le. Wittelsbachide ja Luxemburgide valitsusajal vähenes markkrahvide võim ning kasvas kohalike aadlike mõju.
38. rida ⟶ 37. rida:
Friedrich viis oma residentsi Tangermündest [[Berliin]]i. [[1425]]. aastast täitis [[Brandenburgi markkrahv]]i kohuseid Friedrichi poeg [[Johann Alkeemik]], kuid Friedrich jäi edasi kuurvürstiks. [[1437]]. aastal sai markkrahviks Friedrichi teine poeg [[Friedrich Raudne]], kes isa surma järel [[1440]]. aastal sai ka kuurvürstiks.
[[Pilt:Brandenburg 1600.gif|pisi|Brandenburg markkrahvkond 1600 (punane), Brandenburgide markkrahvide valduste laienemine kuni 1688 (roosa)]]
==Brandenburgi ja Preisimaa personaalunioon==
[[Preisimaa hertsogiriik]]i valitsesid hertsog ja tema nõukogu, teatud mõju oli ka [[Königsberg]]i linnal. Hertsogkonna valitsemiskorralduses toimus olulisi muutusi [[1560. aastad|1560. aastatel]], kuna hertsog [[Albrecht von Hohenzollern|Albrecht]]i vanadusnõtruse tõttu haaras nõukogu [[1566]]. aastal Poola kuninga toetusel võimu enda kätte. Nõukogu juhtiv roll jätkus ka järgnevatel aastatel, kuna uus hertsog [[Albrecht Friedrich]] oli esialgu alaealine, hiljem osutus aga nõrgamõistuslikuks.
Alates [[1577]]. aastast valitsesid Preisimaad administraatorid, kes nõukogu võimu nõrgendama asusid. Lõplikult läks see korda pärast [[1618]]. aastat, kui Preisimaa hertsogiteks said [[Brandenburgi kuurvürst]]id, seetõttu olid Brandenburgi mark ja Preisi hertsogiriik järgnevalt [[personaalunioon]]is. [[1660]]. aastal vabanes [[Preisimaa hertsog]] Poola vasalli seisusest ja Preisimaast sai suveräänne riik. See võimaldas [[kuurvürst]] [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich III]]-l [[1701]]. aastal välja kuulutada [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigi]].
==Preisimaa kuningriik==
{{Vaata|Preisimaa kuningriik}}, ''[[Preisimaa kuningas]] [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]]''
==Vaata ka==
43. rida ⟶ 51. rida:
*[[Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkond]] ([[1440]]–[[1769]])
*[[Brandenburg-Ansbachi markkrahvkond]] ([[1486]]–[[1791]])
[[Kategooria:Saksa-Rooma riik]]▼
{{JÄRJESTA:Brandenburgi mark}}
▲[[Kategooria:Saksa-Rooma riik]]
[[Kategooria:Saksamaa ajalugu]]
[[Kategooria:Brandenburg]]
[[af:Mark Brandenburg]]
[[ar:مرغريفية براندنبورغ]]
| |||