Iisaku kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Iisaku kihelkond''' on ajalooline kihelkond Virumaal. ==Välislink== * [http://www.mois.ee/kihel/iisaku.shtml Iisaku kihelkond "Eesti mõisaportaalis"] [[Kategooria:...'
 
Resümee puudub
1. rida:
'''Iisaku kihelkond''' ([[saksa keel]]es ''Kirchspiel Isaak'') on ajalooline [[kihelkond]] [[Virumaa]]l.
 
Kihelkond moodustati 1654. aastal [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]] ja [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]] osadest. Sellistes piirides eksisteeriris kihelkond iseseisvana aastani 1744.
==Välislink==
 
* [http://www.mois.ee/kihel/iisaku.shtml Iisaku kihelkond "Eesti mõisaportaalis"]
Kihelkond asutati uuesti 1867. aastal peamiselt Jõhvi kihelkonna hõredate lõunapoolsete alade baasil. Väiksel määral hõlmati ka [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkonna]] idaosi. Kihelkond oli pindalalt suur, kuid hõreda asustusega.<ref name="mois">[http://www.mois.ee/kihel/iisaku.shtml Iisaku kihelkond "Eesti mõisaportaalis"] (vaadatud 27. august 2012)</ref>
 
==Mõisad==
Kihelkonnas paiknes 10 mõisat - 1 [[kirikumõis]], 4 [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos 4 [[kõrvalmõis]]aga ning 1 [[poolmõis]]. Lisaks veel 1 [[karjamõis]].<ref name="mois"/>
*[[Iisaku kirikumõis]] (''Pastorat Isaak'')
*[[Iisaku mõis|Iisaku]] (''Isaak'') rüütlimõis
*[[Kauksi mõis|Kauksi]] (''Kauks'') rüütlimõis
*[[Oonurme mõis|Oonurme]] (''Onorm''), Tudulinna kõrvalmõis
*[[Permisküla mõis|Permisküla]] (''Permesküll''), Pagari kõrvalmõis
*[[Pootsniku mõis|Pootsiku]] (''Potzik''), Iisaku kõrvalmõis
*[[Rannapungerja mõis|Rannapungerja]] (''Ranna-Pungern''), Pagari kõrvalmõis
*[[Tudulinna mõis|Tudulinna]] (''Tuddolin'') rüütlimõis
*[[Tärivere mõis|Tärivere]] (''Terrefer'') rüütlimõis
*[[Uhe mõis|Uhe]] (''Uhhe'') poolmõis (kuni 1874. aastani rüütlimõis)
 
==Iisaku kihelkonna pärand==
[[Eesti Rahva Muuseum]]i vanavarakogujad läksid Iisaku kihelkonda juba muuseumi sünniaastal – 1909. Korjajateks olid kunstnik [[Nikolai Triik]] ja matemaatikatudeng Eduard Pedak. Matkal koguti 104 eset. Järgmine kogumismatk toimus 1920. aastal, kogujaks Tartu Reaalkooli õpilane Theodor Vaas. Praeguseks on muuseumis Iisaku kihelkonnast 358 eset, 8 kogumismatkapäevikut, 85 etnograafilist joonist, umbes 1000 fotot jm.<ref>[http://www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad/Iisaku-kihelkond Iisaku kihelkond] Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 27. august 2012)</ref>
 
==Kihelkonna alad tänapäeval==
Kihelkonna maad jäävad tänapäeval [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] aladele. Kihelkonna keskosa moodustab [[Iisaku vald|Iisaku valla]]. Kihelkonna edelapoolsed alad [[Tudulinna]] ümbruses moodustavad [[Tudulinna vald|Tudulinna valla]]. Kihelkonna lõunaservas asuv [[Peipsi järv]]e rannikuäär moodustab [[Alajõe vald|Alajõe valla]] peamise osa.<ref name="mois"/>
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
*[http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Iisaku&id=256 Iisaku kihelkonna ajalugu ja kirikud]
 
[[Kategooria:Virumaa kihelkonnad]]