Maasilinna foogtkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Maasilinna foogtkond''' oli [[Liivi ordu]] territoorium ([[saksa keel]]es ''Gebiet''), mida valitses [[Maasilinna foogt]].
 
Foogtkond loodi pärast [[Jüriöö ülestõus]]u [[Pöide foogtkond|Pöide foogtkonna]] asemele, kuid esimene foogt on teada alles [[1405]]. aastast. Foogtkonna allaalad kuulusidpaiknesid orduvaldused(laidusid [[Saaremaa]]larvestamata) kolmel eri saarel: Ida-Saaremaal (Pöide ja Maasilinna alad), [[Hiiumaa]]lMuhus ja [[Muhu]]sIda-Hiiumaal. Selle keskuseks oli [[Maasilinna linnus]] (Soneburg), mis oli peale kindlustena kasutada võidavatele kihelkonnakirikutele (eriti [[Pöide kirik|Pöide kindluskirikule]]) ka foogtkonna ainsaks kindluseks. Foogtkond tegeles aktiivselt ordualadelt tuleva vilja turustamisega, olles võrdlemisi jõukas. SiiskiMaasilinna foogt kuulus taordumeistri ordukäsknike-nõunike nn äärealadelaiemasse hulkaringi ja foogtil polnud eriti tugevat positsiooni ordu keskvõimu suhtes. Kitsamasse ringi kuulusid vähemalt 15. sajandil maamarssal, Järva foogt Viljandi ja Tallinna komtuur ning Alūksne ja Kuldīga komtuur.
13. ja 14. sajandi jooksul jõudsid valdused kuuluda nii Liivi ordule kui Saare-Lääne piiskopile. Lõplikud piirid pandi paika alles 1438. aastal. Maasilinna foogtkonna läänistamata alad jagunesid kuueks ametimõisa piirkonnaks: Maasi mõis, Uuemõis, Saaremõis, Muhu mõis, Pühalepa mõis Hiiumaal ning Pajumõis, mida juhtisid valitsejad (Amtleute, Landknechte). Maasilinna foogtkonna maad olid enamikus ordu enda käes: vaid hea mullastiku ja tiheda asustusega Pöide aladelt on teada rohkem läänistusi.
 
Liivi sõja alul, 1558.–1559. aasta vaherahu lõppedes, mobiliseeris Liivi ordu üsna suure talupoegade maakaitseväe. Eesti alalt on teada täpsemalt vaid Maasilinna foogtkonna kohustused, ülejäänud andmed pärinevad Liivi ordu Läti alade kohta. Maasilinna foogtiks oli tol ajal Heinrich von Lüddingshausen-Wulff. Viimane pidi 1560. aasta kevadel lisaks oma ja foogtkonna aadli ratsanikele (22 „hobust”) ning sõjasulastele (12 meest „suurtükkide“ juurde) välja panema 700 eesti ja 100 rootsi talupoega. Aadlimõisate talupojad jäid sellest arvestusest välja (neid võeti vaid voori. Maasilinna foogti ülesandeks oli ka 50 ratsaniku kokkukutsumine linnusesse, st Maasilinna, ning nende hoidmine võitlusvalmiduses. Samuti oli vaja värvata 15 Landsknecht’i, et Saaremaa päris kaitseta ei jääks.
 
Maasilinna foogtkonna väkkekutset võiks tänapäeval nimetada lausa üldmobilisatsiooniks, võttes arvesse selle erakordset ulatust. 1569. aastal korraldatud Rootsi adramaarevisjoni järgi oli endistel ordumaadel Muhus 3501/5 asustatud adramaad 341 adratalu ja 74 üksjalakohaga, 33½ tühjaks jäänud adramaad ja 35 tühja talu. 1564. aastal oli Hiiumaa endistel ordualadel 1335/8 adramaad 171 adrataluga, 6 poolpundenikukohta, 203 üksjalakohta ja 120 vabadikku. Seega oli endise Maasilinna ordufoogti maadel (Ida-Saaremaa, Muhu ja Ida-Hiiumaa) kokku 5175/8 adramaad, 545 adratalu ja 283 üksjalakohta, sealhulgas poolpundenikud. Vabadikud tuleb kõrvale jätta, sest sõjateenistuses nad vaevalt osalesid. Kokku võeti nimekirja järgi teenistusse umbes 800 talupoega ehk igast majapidamisest tuli anda üks mees. Kui mitte arvestada üksikjalgu ja poolpundenikke, siis anti poolteist meest igalt adramaalt, kusjuures rootsi asustusega külades oli see koormis veel kaks korda suurem.
 
Foogtkond likvideeriti aastatel [[1560]]–[[1564]]. Kui [[hertsog Magnus]] oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] 1560. aasta kevadel enda võimu alla saanud, püüdis ta oma mõjuala ka mujale Liivimaale laiendada, eriti aga endale haarata Maasilinna alasid, mis olid ümbritsetud piiskopkonna valdustega. Foogt [[Heinrich Lüdinghausen-Wulff]] püüdis ilmselt ordumeistri ja hertsogi vahel laveerida, kuid kaldus lõpuks viimase poole. [[1562]]. aastal, kui Liivi ordu likvideeriti ja selle allesjäänud valdused [[Poola]]ga liideti, keeldus Lüdinghausen Maasilinna loovutamast, mille ta juba Taani kaitse alla oli andnud. [[1564]]. aastal müüs ta foogtkonna lõplikult Taanile ja sellega lõppes ka foogtkonna eksistents. Selle integreerimine endise Saare-Lääne piiskopkonnaga võttis siiski aega, kuni [[1570. aastad|1570. aastateni]] jäi foogtkond maksudokumentides haldusliku üksusena püsima.