August Jürima: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
[[1918]]. aasta veebruaris korraldas August Jürima [[Pärnu]]s [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu (Maapäeva)]] [[Maanõukogu Vanematekogu|Vanematekogu]] [[21. veebruar]]il koostatud [[Manifest Eestimaa rahvastele|Eesti iseseisvuse manifesti]] käsikirja trükkimise ja laiali jaotamise.<ref name="August"></ref>Manifest kleebiti kiiresti üles ja [[23. veebruar]]i õhtul loeti see [[Endla (teater)|Endla teatri]] rõdult kokkutulnud rahvale ette. Nii [[Eesti ajalugu#Eesti Vabariigi väljakuulutamine|kuulutati avalikult välja Eesti Vabariik]].
Jürima oli [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]] üks asutajaid [[1917]]. aastal, Pärnu Maakonna-Komitee esimees. Novembris 1918, kui Saksa okupatsioonivõimud keeldusid Lõuna-Eestis valitsusvõimu eestlastele loovutamast, kujundati Pärnus Jürima algatusel parteide vaheline büroo, mis suunas ja koordineeris Eesti riikluse ülesehitamisele sihitud samme. Ühtlasi oli Jürima juhtivalt tegev Kaitseliidu Pärnumaa maleva loomisel. Peagi valiti ta Pärnu maakonnavalitsuse liikmeks, seejärel Ajutise Valitsuse usaldusmehe abiks Pärnumaal ning alates jaanuarist 1919 Ajutise Valitsuse maakonnakomissariks. Seega avaldas August Jürima astatel 1917-19 märkimisväärset mõju kogu Eesti talurahva poliitilisele organiseerimisele, kui ka Eesti omariikluse väljakuulutamisele ja tegelikule rajamisele Pärnumaal (Ago Pajuri ettekandest 23. augusti 2012. a konverentsil.)
August Jürima oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[Riigikogu]] kõikide koosseisude liige (põllumeestekogude rühmas), [[Rahvuskogu]] liige, [[I Riigivolikogu]] liige, [[1929]]–[[1931]] teedeminister, 1931 põllutöö- ja majandusminister ja [[1939]]–[[1940]] [[Eesti siseministrite loend|siseminister]]. [[1938]]. aastal oli ta [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde]] esimees.
| |||