Saka mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Hoone
|Nimi = Saka mõis
|Omakeelne nimi =
|Pilt = [[Pilt:|240px|]]
|Asukoht =
|Stiil =
|Ehituse algus = 1862
|Ehituse lõpp = 1864
|Sissepühitsemine =
|Avamine =
|Maksumus =
|Juurdeehitus =
|Renoveeritud =
|Aadress = [[Saka]] küla, [[Kohtla vald]], [[Lääne-Virumaa]]
|Kõrgus =
|Vundamendi pindala =
|Korruseid = 2
|Lifte =
|Ehitusmaterjal =
|Liigitus =
|Arhitekt =
|Omanik =
|Töövõtja =
|Ehitusinsener =
|Laiuskoord = <!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) -->
|Pikkuskoord = <!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) -->
|Veel =
}}
'''Saka mõis''' ([[saksa keel|saksa]] ''Sackhof'') oli [[rüütlimõis]] ajaloolise jaotuse järgi [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonnas]] [[Virumaa]]l, tänapäeval [[Kohtla vald|Kohtla vallas]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]].
8. rida ⟶ 36. rida:
28. septembril [[1748]]. astal müüdi mõis Katharina Margaretha von [[Wrangell]]i'le, Wrangellite valdusesse jäi Saka mõis 1808. aastani. Viimaseks Wrangellite soost Saka mõisa omanikuks oli [[Maidla mõis]]as sündinud [[Georg Gustav von Wrangell]] (1758–1808).
Pärast Wrangelle kuulus mõis paar aastat [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]]idele ning seejärel [[Löwis of Menar]]'idele. Löwis of Menar'id valdasid mõisa esimesed viisteist aastat [[pandimõis]]ana ja alates [[10. märts]]ist [[1827]] pärusvaldusena. Esimeseks omanikuks ning ühtlasi Löwis of Menaride Eestimaa liinide rajajaks sai Peter Fromhold von Löwis of Menar, kes võeti samast aastast ka [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]. Pärast [[Peter Fromhold von Löwis of Menar]]i surma Sakal kaks aastat pärast mõisa omandamist oli mõis kümmekond aastat pärijate ühisvalduses kuni see liikus [[Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar]]i (1813–1888) kätte. Saka pandimõis kinnistati tema nimele 30. aprillil 1839, pärusomanik sai temast 5. märtsil 1843. Pikaajaline Eestimaa maanõunik Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar on praeguseni säilinud ja aastail
Riigistamisest jäi puutumata ainult mõisasõda, mida pidas viimase Löwis of Menaride esindajana [[Hermann Löwis of Menar]], kelle kätte jäi peahoone kuni 1939. aasta [[umsiedlung|ümberasumiseni]].
| |||