Harilik saar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud fa:زبان گنجشک |
Resümee puudub |
||
22. rida:
'''Harilik saar''' (''Fraxinus excelsior'') on [[õlipuulised|õlupuuliste]] sugukonda [[saar (perekond)|saare]] perekonda kuuluv [[ühekojaline taim|ühekojaline]] [[püsik|mitmeaastane]] [[heitlehisus|heitlehine]] [[lehtpuu]].
==Nimetused==
Rahvapärased nimed: '''saarepuu''', '''saarn''', '''saarnas''', '''suar'''
==Levila ja kasvukoht==▼
Esineb laial alal [[Euroopa]]s ja [[Aasia]] lääneosas. Eestis tavaline, enam Lääne-Eestis, eriti saartel. Tavaliselt kasvab ülemises puurindes laialehistes metsades, [[salumets]]as, [[lammimets]]as, [[lodumets]]as, [[puisniit|puisniidul]], sooniidul. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Kasvab hästi värsketel ja niisketel [[huumus]]rikastel muldadel. Soojalembene, eriti tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Valgusnõudlik, kuid noorena võib kasvada ka teiste liikide varjus. 10–12 aastane taim talub veel varju, seejärel muutub valgusnõudlikuks. Saab 150–300 aastat vanaks.▼
Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Tüvi sirge, hästi laasuv, algul sileda ja rohekashalli koorega, hiljem sügavate peente pragudega [[korp|korbaga]], helehall, oksad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 m. [[Pung|Pungad]] väikesed, sametjad, süsimustad. ▼
==Kirjeldus==
▲Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Eesti kõrgeim saar (35,2 m, diameeter 60,5 cm) kasvab [[Järvselja]]l <ref>[http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/jarvseljal-leiti-eesti-korgeimad-puud.d?id=64848700 Järvseljal leiti Eesti kõrgeimad puud, Maaleht, 21.08.2012]</ref>. Tüvi sirge, hästi laasuv, algul sileda ja rohekashalli koorega, hiljem sügavate peente pragudega [[korp|korbaga]], helehall, oksad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 m. [[Pung|Pungad]] väikesed, sametjad, süsimustad.
[[Paaritusulgjas leht|Paaritusulgjad]] [[vastak leheseis|vastakud]] [[liitleht|liitlehed]] on [[terav lehetipp|teritunud tipuga]] ja jämedalt [[saagjas leheserv|saagja servaga]] [[leheke|lehekesega]]. Pikkus kuni 40 sentimeetrit. Pealt tume- ja alt helerohelised.
37. rida ⟶ 41. rida:
==Paljunemine==
Harilik saar paljuneb peamiselt [[seeme|seemnetega]], kuid pärast raiumist annab rikkalikult ka [[kännuvõsu]]sid. Õitseb [[mai]] keskel, enne lehtimist. Pungad puhkevad enamikest Eesti puudest hiljem. [[Anemohooria|Tuultolmleja]]. Viljad valmivad septembris ja oktoobris ning jäävad puule sageli kevadeni. Seemneaastad korduvad 2–3 aasta tagant.
▲==Levila ja kasvukoht==
▲Esineb laial alal [[Euroopa]]s ja [[Aasia]] lääneosas. Eestis tavaline, enam Lääne-Eestis, eriti saartel. Tavaliselt kasvab ülemises puurindes laialehistes metsades, [[salumets]]as, [[lammimets]]as, [[lodumets]]as, [[puisniit|puisniidul]], sooniidul. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Kasvab hästi värsketel ja niisketel [[huumus]]rikastel muldadel. Soojalembene, eriti tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Valgusnõudlik, kuid noorena võib kasvada ka teiste liikide varjus. 10–12 aastane taim talub veel varju, seejärel muutub valgusnõudlikuks. Saab 150–300 aastat vanaks.
==Kasutamine==
45. rida ⟶ 46. rida:
[[Rahvameditsiin]]is on kasutatud koort, seemneid, lehti (eriti vastpuhkenuid), eelkõige neis sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Koort on tarvitatud ka naha parkimisel ja musta, pruuni ning sinise värvi saamisel. Noori vilju võib süüa marineeritult. Lehti ja [[võrse]]id on antud söögiks [[lammas]]tele. Viljad on söögiks mõningatele [[lind]]udele. [[Kahjur]]eid esineb harva. Ka [[mädanik]]ke tekitavaid seeni tavaliselt pole.
==Viited==
{{viited}}
==Vaata ka==
| |||