Erinevus lehekülje "Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Täiendused ja parandused)
'''Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetesülesandeis''' on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ajutise riigipea ametinimetus [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseaduse]] alusel.
 
Peaminister asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud oma ametikohuste täitmises, ja tema volitused kestavad, kuni valitakse uus Vabariigi President või [[Vabariigi Presidendi Asetäitja]]. Ajal, mil Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, täidab Peaministri ülesandeid Peaministri asetäitja.<ref>Vt ''Eesti Vabariigi Põhiseadus'' (1938), §46.</ref>
{{tsitaat2|''On õige, et Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, kus V. P. ülesandeid täidetakse kümmekond või enam aastat Peaministri poolt, samuti kui Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, et Eesti võidakse pikemaks ajaks okupeerida võõraste poolt. Kuid kui ka asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi ja NSVL vahel on sõjavahekord ja et Põhiseadus käseb sel korral asuda [[Vabariigi Presidendi Asetäitja|V. P. Asetäitja]] valimisele kuue kuu möödumisel, siis ka sel korral täidab ikkagi Peaminister V. P. ülesandeid senikaua, kuni leiab aset V. P. Asetäitja valimine. Viibib see valimine või osutub see millegipärast võimatuks, jätkab Peaminister V. P. ülesannete täitmist ka selle kuue kuu või pikema ajavahemiku möödumisel''.| [[Artur Mägi]]. Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]], 5. detsember 1953, nr 23, lk 2.}}
 
Kuna ükski seadus ei näe ette piiranguid Vabariigi Valitsuse liikmete valikule, võib Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesannetesülesandeis saada teoreetiliselt ka isik, kes ei ole hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik.<ref>[[Edgar Talvik]]. ''Vabariigi Presidendi institutsioon''. Tartu, 1940. Lk 45.</ref>
 
== Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesannetesülesandeis ==
 
*[[Jüri Uluots]] ([[21. juuni]] [[1940]] – 9. jaanuar 1945)
*[[Heinrich Mark]] ([[1. märts]] [[1990]] – [[15. september]] [[1992]])
 
Seoses Eesti Vabariigi taastamisega [[20. august]]il [[1991]], sellele järgnenud diplomaatiliste suhete taastamisega mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamisega mitmete riikide poolt<ref>Venemaa ja NSV Liit tunnustasid Eestit uue riigina Eesti NSV piirides, mis erinevad 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud piirist. See on põhjustanud kestvaid erimeelsusi Eesti ja Venemaa suhetes. - [http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1985-1991_Iseseisvuse_taastamine/Tee_iseseisvusele/ Tee iseseisvusele] www.estonica.org Kasutatud 17.08.2012.</ref>, [[Riigikogu]] kokkukutsumisega ja Vabariigi Presidendi [[Lennart Meri|Lennart Mere]] ametisse astumisega lõpetas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetesülesandeis Heinrich Mark [[7. oktoober|7. oktoobril]] 1992 oma käskkirjaga [[Vabariigi Valitsus eksiilis|eksiilvalitsuse]] tegevuse ning andis [[8. oktoober|8. oktoobril]] 1992 presidendivolitused pidulikult üle taastatud põhiseaduslikule institutsioonile – Eesti Vabariigi presidendile Lennart Merele. Sellega olid tehtud kõik juriidilised toimingud Eesti Vabariigi järjekestvuse tagamiseks.<ref>[[Enn Sarv]]. [http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski?start=8 Õiguse vastu ei sa ükski. 8.2. Järjepideva Eesti riigi taastamine] www.okupatsioon.ee Kasutatud 20.08.2012.</ref>
==Nõmme valitsus==
{{vaata|Nõmme valitsus}}
Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse liige, majandusminister Mihkel Mathiesen oli ainsana eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamise vastu. Tema ja ta mõttekaaslaste hinnangul pani Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetesülesandeis Heinrich Mark ja valdav enamus valitsuse liikmeist 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi suhtes toime riigireetmise. Nende tegu tähendas sisuliselt Eesti Vabariigi muutmist Eesti NSV järglaseks, sest nõukogude okupatsioon Eestis polnud lõppenud. Võtnud endale Peaministri Vabariigi Presidendi ülesannetesülesandeis õigused, nimetas Mihkel Mathiesen 15. septembril 1992 ametisse 1938. aasta Põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi valitsuse ehk nn Nõmme valitsuse.<ref>[http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7662&Itemid=29&lang=et Eksiilvalitsus lõpetas, Nõmme valitsus alustas] www.nommevalitsus.org Kasutatud 17.08.2012.</ref> Vahetult enne [[VII riigikogu]] 1. istungjärgu algust, [[5. oktoober|5. oktoobril]] 1992, andis Nõmme Valitsuse riigisekretär [[Ahti Mänd]] avalikkusele teada Nõmme valitsuse ametisse astumisest. Veel ametis olev Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetesülesandeis Heinrich Mark nimetas seda ebaseaduslikuks. Nõmme valitsus jätkab tegevust, ning peab Peaministriteks Vabariigi Presidendi ülesannetesülesandeis, alates 1992. aastast, järgmiseid isikuid:
 
*[[Mihkel Mathiesen]] ([[15. september]] [[1992]] – 28. november 2003)
Anonüümne kasutaja