Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Asutus
[[Eestimaa Päästekomitee]] moodustas [[24. veebruar]]il [[1918]] 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas [[Konstantin Päts]]iga (kaasa arvatud Konstantin Päts, kes esineb nimekirjas kaks korda, ja kolm vakantset ametikohta).
|Nimi = Konstantin Pätsi esimene [[Eesti Ajutine Valitsus|ajutine valitsus]]
|Embleem =
|Embleemiallkiri =
|Pilt = [[Pilt:Konstantin Päts, ERM Fk 2625-74.jpg|250px]]
|Pildiallkiri = Konstantin Päts 1917. aastal
|lühend =
|moodustatud = 1918
|likvideeritud =
|tüüp =
|eesmärk =
|peakorter = Tallinn
|asukoht = [[Estonia puiestee]] 13 (3) (24.2.1918)
|piirkond = [[Eesti]]
|juhtkond = ministrite nõukogu esimees, [[Konstantin Päts]]
|kõrgemalseisev_asutus =
|alluv_asutus =
|töötajad =
|eelarve =
|veebileht =
}}
'''Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus''' oli [[Eestimaa Päästekomitee]] moodustaspoolt [[24. veebruar]]il [[1918]]. aastal moodustatud 13-liikmeliseliikmeline AjutiseEesti ValitsuseAjutine Valitsus eesotsas [[Konstantin Päts]]iga (kaasa arvatud Konstantin Päts, kes esineb Ajutise Valitsuse liikmete nimekirjas kaks korda, jalisaks nimetatuile on nimekirjas ka kolm vakantset ametikohta).
<br>
 
''' ==Ajutise valitsuse liikmed:'''==
#[[Konstantin Päts]] - ministrite nõukogu esimees, siseminister ja kaubandus-tööstusminister
#[[Jüri Vilms]] - ministrite nõukogu abiesimees ja kohtuminister
14. rida ⟶ 36. rida:
Saksa, vene ja rootsi rahvusasjade ministri kohad olid valitsuse koosseisus ette nähtud, kuid jäid ajutiselt vabaks.
 
==Konstantin Pätsi esimese ajutise valitsuse tegevus==
[[25. veebruar]]il jõudsid [[Tallinn]]a [[Saksamaa|Saksa]] väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. [[Saksamaa]] polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni [[11. november|11. novembril]] [[1918]] interneerituna vangilaagris.
1918. aasta [[25. veebruar]]il jõudsid [[Tallinn]]a [[Saksamaa keisririik|Saksa keisririigi]] väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa keisririik ei tunnustanud 24. veebruaril 1918. aastal [[Eesti Maapäev]]a Vanematenõukogu poolt vastuvõetud väljakuulutatud [[Eesti iseseisvuse manifest|Eesti iseseisvust]].
 
[[25. veebruar]]il jõudsid [[Tallinn]]a [[Saksamaa|Saksa]] väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. [[Saksamaa]] polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning [[Eesti rahvusväeosad]] laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis SaksamaaSaksa keisririigi alistumiseni [[11. november|11. novembril]] [[1918]] interneerituna vangilaagris.
== Valitsuse tegevus ==
 
[[12. märts]]il 1918 ülendas ajutine valitsus [[Aleksander Tõnisson]]i, [[Ernst Põdder]]i ja [[Andres Larka]] kindralmajoriks[[kindralmajor]]iks.
 
== Välislink ==
* [http://www.hot.ee/jatoimetised/jat008-1.pdf Ajutise Valitsuse protokollid (8.–12. märts 1918)]
 
==Vaata ka==
*[[Eesti Vabariigi valitsuste loend]]
 
{{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}}