Erinevus lehekülje "Dielektriline läbitavus" redaktsioonide vahel

Lehekülg asendatud tekstiga '{{täpsustus}} '''Dielektriline läbitavus''' hõlmab kaht mõistet: * Suhteline dielektriline läbitavus * Absoluutne dielektriline läbitavus'
(toim)
(Lehekülg asendatud tekstiga '{{täpsustus}} '''Dielektriline läbitavus''' hõlmab kaht mõistet: * Suhteline dielektriline läbitavus * Absoluutne dielektriline läbitavus')
{{täpsustus}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}}
 
'''Dielektriline läbitavus''' hõlmab kaht mõistet:
'''Dielektriline läbitavus''' on peamiselt isoleerainetele ([[dielektrik]]utele) omane füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrilaengute süsteemi elektriväli selles aines nõrgem kui vaakumis. Elektrivälja nõrgenemist põhjustab elektriline polarisatsioon, s.o erinimeliste elektrilaengute nihkumine üksteise suhtes välise elektrivälja toimel. Ühesuunaliselt nihkunud positiivsed ja negatiivsed elektrilaengud moodustavad [[dipool]]momendi, mis mõjubki vastu välisele elektriväljale.
* [[Suhteline dielektriline läbitavus]]
 
* [[Absoluutne dielektriline läbitavus]]
[[Suhteline dielektriline läbitavus]] ''ε'' on [[absoluutne dielektriline läbitavus|absoluutse dielektrilise läbitavuse]] ''ε<sub>a</sub> '' ja [[elektriline konstant | elektrilise konstandi]] ''ε''<sub>0</sub> suhe:
 
:<math> \varepsilon = \frac{\varepsilon_a }{\varepsilon_0 }.</math>
 
Seega aine absoluutne dieletriline läbitavus
:<math>\varepsilon_a = \varepsilon\varepsilon_0.</math>
 
Absoluutse dielektrilise läbitavuse ühik on sama mis elektrilisel konstandil: F/m.
 
{| class="wikitable"
|+Mõnede ainete suhteline dielektriline läbitavus <ref> Arthur von Hippel (Hrsg.): Dielectric Materials and Applications. Technology Press. 2nd edition. Artech House, Boston MA u. a. 1995, ISBN 0-89006-805-4 </ref>
|-----
!| Keskkond või aine || ''<math>\varepsilon</math>''
!| Keskkond või aine || ''<math>\varepsilon</math>''
|-
| [[Vaakum]] || 1,0
| [[Õhk]] || 1,00059
|-----
| [[Ammoniaak]] (0&nbsp;°C) || 1,007
| [[Baariumtitanaat]] || 10<sup>3</sup>–10<sup>4</sup>
|-----
| Kuiv muld || 3,9
| [[Germaanium]] || 16,6
|-----
| [[Klaas]] || 6–8
| [[Glütseriin]] || 42,5
|-----
| [[Kummi]] || 2,5–3
| Kuiv puit || 2–3,5
|-----
| [[Kaaliumkloriid]] || 4,94
| [[Metanool]] || 32,6
|-----
| [[Petrooleum]] || 2
| [[Polüetüleen]] (PE) (90&nbsp;°C) || 2,4
|-----
| [[Polüpropüleen]] (PP) (90&nbsp;°C) || 2,1
| [[Portselan]] || 2–6
|-----
| [[Propanool]] || 18,3
| [[Parafiin]] || 2,2
|-----
| [[Paber]] || 1–4
| [[Teflon]] (PTFE) || 2
|-----
| [[Tantaalpentoksiid]] || 27
| [[Vesi]] (20&nbsp;°C, 0–3&nbsp;GHz) || 80
|-----
| [[Vesi]] || 1,77
| [[Vesi]] (0&nbsp;°C, 0–1&nbsp;GHz) || 88
|-----
| [[Jää]] (0 bis −50&nbsp;°C, madalsagedusel) || ≈ 90–150
| [[Jää]] (üle 100&nbsp;kHz) || 3,2
|}
 
Võõrkeelsete tekstide puhul on oluline tähele panna, et dielektrilise läbitavuse tähised on enamasti teistsugused:
 
: <math>\varepsilon_{r} = \frac{\varepsilon}{\varepsilon_{0}}</math> ja <math>\varepsilon = \varepsilon_{r}\varepsilon_{0},</math>
 
kus <math>\varepsilon _{r}</math> on suhteline dielektriline läbitavus ja <math>\varepsilon </math> absoluutne dielektriline läbitavus; <math>\varepsilon _{0}</math> on elektriline konstant (nagu eespoolgi).
 
==Vaata ka==
*[[Absoluutne dielektriline läbitavus]]
*[[Suhteline dielektriline läbitavus]]
*[[Dielektriline vastuvõtlikkus]]
 
==Viited==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Elektromagnetism]]
[[en:permittivity]]
[[de:Permittivität]]
4520

muudatust