Sihitu tegusõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
sün ja vastandmõiste |
||
1. rida:
'''Sihitu tegusõna''' ehk '''intransitiivne tegusõna''' ehk '''intransitiiv''' ehk '''sihitu pöördsõna''' on [[tegusõna]], mis esineb ilma [[sihitis]]eta. Sihitule tegusõnale vastandub [[sihiline tegusõna]].
'''Intransitiivsed tegusõnad''' ehk sihitud tegusõnad on tegusõnad, mis esinevad ilma [[sihitis]]eta. Sellised verbid on näiteks: ''armuma, noogutama, sõbrustama, lõõmama'' jne. ''Poiss armus tüdrukusse esimesest silmapilgust. Ma noogutasin märguandeks üks kord''.▼
▲
Sihitiseta verb ei ole tavaliselt suunatud tegevusega.
Laused, kus verbi juures puudub sihitis, on [[intransitiivlause]]d. <ref name="Erelt">Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael ja Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Eesti keele ja kirjanduse instituut,Tallinn. 46-47</ref>
Tegusõnad, mis on tavaliselt sihitud, võivad esineda ka sihiliste tegusõnadena: ''Laps nuttis enda hingetuks''.
| |||