Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AvocatoBot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (Robot: lisatud tr:Kümülüs |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on konvektiivsete vertikaalse arenguga pilvede klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nad tekivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, mille tõttu said oma nime.
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal on tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning [[veeaur]] kondenseerub ja tekivad väikesi [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord ühinevad rünkpilved suurteks ja kohutavateks [[rünksajupilved]]eks, millest tuleb [[hoovihm]]a ja [[äike]]st. Ka rünkpilvedest võib vihma sadada, kuid sooja ilma puhul need piisad aurustuvad õhus hõõrdudes.
Õhumassisisesed rünkpilved tekivad suvel lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/>
| |||