Redaktsioon: 17. august 2012, kell 21:30 redigeeri Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust hakatus		Redaktsioon: 18. august 2012, kell 10:13 redigeeri eemalda Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust pildid jms Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Tartu Observatory 2008.JPG\|pisi\|Pealinnus asus kõrgendikul, kus tänapäeval seisab Tartu tähetorn.]] [[File:Püssirohukelder ja tähetorn.JPG\|pisi\|Esiplaanil seisva Püssirohukeldri kohal asus keskajal vallikraav, mis eraldas piiskopilinnust ülejäänud Toomemäest.]] '''Tartu piiskopilinnus''' oli [[Tartu piiskop]]i keskaegne residents, mis asus praeguse [[Tartu tähetorn]]i kohal. Linnus püstitati [[13. sajand]]i keskel, pärast [[Tartu ~~muinaslinnuse~~muinaslinnus]]e [[Tartu piiramine (1224)\|vallutamist ristisõdijate poolt]] [[1224]]. aastal, millega lõppes Mandri-Eestis [[Muistne vabadusvõitlus\|muistne vabadusvõitlus]]. Tõenäoliselt alustati ehitustöid juba 1224-25, ehitis valmis 1230. aastaiks<ref name="konspekt">[http://pri.kypsiseladu.ee/Keskaja_arheoloogia Keskaja arheoloogia], konspekt Ain Mäesalu loengust Tartu Ülikoolis (FLAJ.01.067)</ref>. Pealinnus asetses Toomemäe idaservas eestlaste muinaslinnuse koha peal, selle idatornis elas tõenäoliselt piiskop ise. Ülejäänud toomemäest, kus olid [[Tartu toomkirik\|toomkirik]] ja [[toomhärra]]de majad, eraldas seda sillaga [[vallikraav]], mille kohal on tänapäeval [[Püssirohukelder]] viis sild. Linnuse idatiiba täiendati veel 16. sajandil<ref name="konspekt" />. ~~Piiskopilinnus sai kannatada [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] alguses ([[1558]]), kuid oli tarvitusel veel [[Rootsi aeg\|Rootsi ajalgi]].~~ 1396. aastal toimunud Liivi ordu rünnaku käigus vallutati ka Tartu piiskopilinnus <ref>Enn Tarvel "Poliitiline ajalugu. Hansalinnana XIII sajandist Liivi sõjani" – Rmt: "Tartu ajalugu" Tallinn, 1980, lk 27–45; lk 31</ref>, kuid linnus jäi siiski piiskop [[Theoderic Damerow]]i valdusse <ref>Ain Mäesalu, Rünno Vissak "Muinas- ja keskaeg" – Rmt: "Tartu ajalugu ja kultuur" Tartu, 2005, lk 15–28; lk 22</ref>.<ref name="Malve 2010-67">Martin Malve [http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf "Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut"] (magistritöö) Tartu, 2010, lk 67</ref> Piiskopilinnus sai kannatada [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] alguses, kui Vene väed [[1558]]. aastal [[Tartu piiramine (1558)\|Tartut piirasid]]. 18. juulil 1558 alistus Tartu piiskopilinnus Moskva tsaaririigi vägedele, see oli ka Tartu piiskopkonna kui riigi lõpp.<ref name="Histrodamus">[[Histrodamus]]: [http://www.eestiajalugu.ee/?event=Show_event&event_id=2503&layer=163#2503 Venelased vallutavad Tartu]</ref> <ref name="Kruse">[[Tartu stiftifoogtide loend\|Tartu stiftifoogt]] [[Elert Kruse]] teade [[Wilhelm von Hohenzollern\|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk.469-477]</ref> Siiski oli linnus tarvitusel veel [[Rootsi aeg\|Rootsi ajalgi]]. Lõplikult purustati linnus [[Põhjasõda\|Põhjasõjas]] [[1708]]. aastal, mil taganevad Vene väed õhkisid kogu Tartu. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid==

Tartu piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel