{{See artikkel| räägib keemia mõistest; teadusteooria mõistest vaata [[Empiiriline valem (teadusteooria)]]}}
'''Empiiriline valem''' on [[vaatlus]]el või [[katse]]l põhinev [[valem]], mis ei ole tuletatud [[teooria]]st ega teistest teadaolevatest [[seaduspärasus]]test<ref name="TEA"/>.
[[Keemia]]s'''Empiiriline tähendabvalem''' empiirilineon valem[[keemiline ühend|keemilise ühendi]] molekuli[[molekul]]i koostisesse kuuluvate [[keemiline element|keemiliste elementide]] suhtelistsuhteline sisaldustsisaldus väikseimates täisarvudes. Empiiriline valem ei kajasta [[molekul]]i koostisesse kuuluvate [[aatom]]ite tegelikku arvu ega [[keemiline struktuur|molekuli struktuuri]].
Erinevalt empiirilisest valemist, näitab [[molekulivalem]] molekuli koostisesse kuuluvate elementide aatomite arvu ja [[struktuurivalem]] näitab molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust ja aatomitevaheliste [[keemiline side|keemiliste sidemete]] iseloomu. Näiteks n-[[heksaan]]i struktuurivalem on CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub>, molekulivalem on C<sub>6</sub>H<sub>14</sub> ja empiiriline valem on C<sub>3</sub>H<sub>7</sub>. Üks ja sama empiiriline valem võib kuuluda erinevatele keemilistele ühenditele. Näiteks [[formaldehüüd]]i, [[äädikhape|äädikhappe]] ja [[glükoos]]i empiiriline valem on CH<sub>2</sub>O (molekulivalemid vastavalt CH<sub>2</sub>O, C<sub>2</sub>H<sub>4</sub>O<sub>2</sub> ja C<sub>6</sub>H<sub>12</sub>O<sub>6</sub>).
