Erinevus lehekülje "Rannakaitsepatarei nr 315" redaktsioonide vahel

Rannakaitsepatareid nr 315 nimetati ka Stebeli rannakaitsepatareiks, rajatis sai nime [[Punaarmee]] [[kapten]]i [[Aleksandr Stebel]]i järgi, kes oli selle rannakaitsepatarei esimene komandör.<ref>[http://www.postimees.ee/090404/esileht/siseuudised/131154.php "Torgu vald käib kahuriaugu pärast kohtunikuga kohut"], Postimees, 8. aprill 2004.</ref>
==Rannakaitsepatarei==
Rannakaitsepatarei on kahe 180 mm paaristorniga nagu ka [[Hiiumaa]] [[Tahkuna rannakaitsepatareiRannakaitsepatarei nr 26316]] ja [[Osmussaare]] [[Rannakaitsepatarei nr 314]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/2003_12_12_kukeraba/index.html Politsei tabas ajaloolise suurtükitoru vargad]</ref>.
 
Stebeli patarei juurde pöörab tee [[Sääre]] - [[Kaugatuma]] maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee 4. kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub Stebeli komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist [[obelisk]]. Seal on säilinud patarei vaatlustorn, mis väliselt sarnaneb tuulikuga. Seal on ka kaks maa-alust suurtükialust ning mitmesuguste hoonete varemed<ref>[http://www.livoniamaritima.eu/index.php?product_id=12&page=60&action=show_product_details&&group_id= "Sõrve poolsaar ja Stebeli suurtükipatarei"]</ref>.
 
Stebeli patarei koosnes komandopunktist, kahest suurtükitornist, vaatlustornist, katlamajast ja sõjaväelinnakust. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 m paksuse laega. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 38 km kaugusele. Patarei võttis osa lahingutest Irbe väinas ja Sõrve poolsaare kaitsmisest nõukogude vägede poolt 1941. aastal. Kui Saksa väed jõudsid patarei lähedusse, õhatiõhiti kaitseehitised. Pärast seda täitusid need veega.
 
== Viited ==
193

muudatust