Ira Lember: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Järjesta
Resümee puudub
7. rida:
Vabakutseline kirjanik on Lember alates [[1974]]. aastast. [[1984]]. aastal astus ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liikmeks. "Mina ja kirjanikuks – ei, sellest ei olnud ma kunagi unistanud," on ta samas oma noorpõlve kohta öelnud.<ref name="optimism" />
 
Ira Lemberi lasteraamatuid ilmestab humoristlik, kohati ka lihtsustatud ja didaktiline lähenemine ainele. Teisalt on ta käsitlenud ka raskemaid teemasid: tema raamat "Neljateistkümnes neljapäev" (1995) kirjeldab lastekodupoisi saatust ja [[romaan]] "Näitleja vastu tahtmist" ühe juudi poisi varjamist [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal<ref name="luts">[http://www.luts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=296 "Külla tuleb kirjanik Ira Lember" Tartu Lutsu-nimeline raamatukogu, 20.11.2002</ref>.
 
Lember on kirjutanud [[kuuldemäng]]e ja nukunäidendeid, samuti tekste telesaatesarjale "Jänkupoisi lood". Tema tekste on viisistanud [[Raimond Lätte]], [[Felix Mandre]], [[Uno Naissoo]] ja [[Ülo Vinter]]<ref name="luts" />. 2006. aastal ilmus tema sulest autobiograafiline romaan "Kuldne kaleidoskoop"<ref name="kaleidoskoop" />.
13. rida:
Lastekirjanik [[Erika Esop]] oli Ira Lemberi täditütar. Kahasse kirjutasid nad neli raamatut Artur Erichi varjunime all, esimesena [[1990]]. aasta [[romaanivõistlus]]el kolmanda preemia saanud romaani "Äike".<ref name="Erich" /><ref name="optimism" />
 
Ira Lemberist kolm aastat vanem õde Veera elab USA-s, [[Illinois]]i osariigis, kuhu ta jõuadisjõudis sõjapõgenikuna. Esimest korda külastas Ira Lember Veerat 1974. aastal. Nõukogude ajal käis ta turistina ka [[Süüria]]s.<ref name="optimism" />
 
==Tunnustused==
38. rida:
* 2004 "Kummuli kuu" (romaan)
* 2005 "Must ratsanik" (romaan)
* 2012 "Päevalilled" (romaan)
 
==Viited==