|
== Vene keele mõju eesti keelele ==
Eesti keel on laenanud hulgaliselt sõnu vene keelest: ''tolk'' (толк), ''türm'' (тюрьма), ''raamat'' (грамота), ''jaam'' (ям), ''vaksal'' (вокзал), ''aken'' (окно), ''krahhike'' (крахиго), ''ikenädal'' (игонеделя), ''nädalmaika'' (неделямайка), ''laika'' (лайка), ''rist'' (крест), ''sirp'' (серп), ''voli'' (воля), ''uulits'' (улица), ''kapsaskruttima'' (капустакрутить), ''koiku'' (койка), ''präänik'' (пряник), ''papp'' (поп), ''putka'' (будка), ''polkovnik'' (полковник), ''majakas'' (маяк), ''suslik'' (суслик), ''munder'' (мундир), ''saanid'' (сани), ''kreen'' (крен), ''kamorka'' (каморка), ''nahaal'' (нахал), ''niit'' (нить), ''nastoika'' (настойка), ''trussikud'' (трусики), ''trahter'' (трактир), ''tupik'' (тупик), ''turg'' (sõnast торг), ''tsehh'' (цех), ''ženšenn'' (hiina päritolu sõna, kuid laenatud ilmselt vene женьшень kaudu), ''vobla'' (вобла), ''vint'' (винт) jt.
[[Paldiski]] linna nimi kujutab endast sisuliselt eestistunud vene sõna "Балтийский" (vanasti oli linna nimeks "Балтийский порт"). VeneTõenäoliselt vene keele mõjul on eesti keeles levinud vormsellised vormid, nagu "''autojuhiload''" (mitmuses) ja "''Gruusia''" (Грузия). Ka hüvastijätmisel kasutataval sõnal "''davai''" on vene päritolu.
{{puhasta}}
|
