Vene keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
artikli laiaulatuslik täiendamine ja täpsustamine (keele staatus ja leviala) |
Resümee puudub |
||
283. rida:
* буква - täht
* сегодня - täna
== Vene keele mõju eesti keelele ==
Eesti keel on laenanud hulgaliselt sõnu vene keelest: ''tolk'' (толк), ''türm'' (тюрьма), ''raamat'' (грамота), ''jaam'' (ям), ''vaksal'' (вокзал), ''aken'' (окно), ''krahh'' (крах), ''ike'' (иго), ''nädal'' (неделя), ''rist'' (крест), ''sirp'' (серп), ''voli'' (воля), ''uulits'' (улица), ''kapsas'' (капуста), ''präänik'' (пряник), ''majakas'' (маяк), ''suslik'' (суслик), ''munder'' (мундир), ''saanid'' (сани), ''kreen'' (крен), ''kamorka'' (каморка), ''nahaal'' (нахал), ''niit'' (нить), ''trussikud'' (трусики) jt.
[[Paldiski]] linna nimi kujutab endast sisuliselt eestistunud vene sõna "Балтийский" (vanasti oli linna nimeks "Балтийский порт"). Vene keele mõjul on eesti keeles levinud vorm "''autojuhiload''" (mitmuses). Ka hüvastijätmisel kasutataval sõnal "''davai''" on vene päritolu.
{{puhasta}}
| |||