Kuusalu kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
16. rida:
Aastail [[1889]]–[[1890]] toimusid kiriku ümberehitustööd. Ümberehituse projekteeris [[Friedrich Axel von Howen]]. Hoonele pandi nurgakivi 1889. Ehitustööga ei muudetud torni ilmet ja säilitati keskaegse kiriku müürid, kuid neogootistati võlvid ning lisati pikihoonele põikitiivad ja koori idaküljele lõpmiku avara uue käärkambri-ristimiskabeli näol. Põhiplaan muutus [[kreeka rist]]i kujuliseks. Uuendatud Kuusalu kirik pühitseti 16. septembril 1890.
 
Vanema kunstipärandi hulka kuuluvad Kuusalu kirikus [[renessanss]]-stiilis [[kantsel]], [[altar]], [[tornikell]], kroonlühtrid, küünlajalad ja kohrutatud messingbraa 17. sajandist, tinast armulauanõud, paest ristimiskivijalg[[ristimiskivi]] jalg, nikerdatud vappepitaaf, baroksed nikerduskujud [[Mooses]] ja [[Ristija Johannes]] ([[Elert Thiele]]), [[Martin Luther]]i ja [[Philipp Melanchthon]]i portreed klaasimaalidena ning [[Carl Sigismund Walther]]i maal "Kristus ristil".
 
27-aastasena Saksamaal surnud [[Kolga mõis]]nik krahv [[Erich Friedrich Magnus Dietrich Stenbock]] (1834–1861) soovis, et ta süda leiaks viimse rahupaiga kodukirikus. Krahvi süda müüritigi koori lõunaseina.