Vikipeedia

Balti Assamblee: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
→‎Viited: vt ka rub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Baltijas Asamblejas sesija, 2011.jpg|pisi|Balti Assamblee istung Tallinnas Riigikogu saalis, (2011. <small>Foto: Saeima</small>)]]
'''Balti Assamblee''' (inglise keeles ''The Baltic Assembly'', [[läti keeleskeel]]es ''Baltijas Asambleja'', [[leedu keeleskeel]]es ''Baltijos Asambleja'') on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineeridakooskõlastada ja edendada [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] parlamentide vahelist koostööd. Balti Assamblee loodi [[8. november|8. novembril]] [[1991]] [[Tallinn]]as.<ref>[http://www.baltasam.org/?CatID=84 Balti Assamblee kodulehekülg]</ref> ▼
 
▲'''Balti Assamblee''' (inglise keeles ''The Baltic Assembly'', läti keeles ''Baltijas Asambleja'', leedu keeles ''Baltijos Asambleja'') on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja edendada [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] parlamentide vahelist koostööd. Balti Assamblee loodi 8. novembril [[1991]] [[Tallinn]]as.<ref>[http://www.baltasam.org/?CatID=84 Balti Assamblee kodulehekülg]</ref>
 
==Balti Assamblee asutamine==
Pärast [[Baltimaad]]e taasiseseisvumist tekkis vajadus luua Balti riikide vaheline koostöö organisatsioon. 23. oktoobril 1991 toimunud [[Balti Riikide Nõukogu]] istungil tõstatati üles küsimus parlamentaarse koostöö organisatsiooni (Balti Assamblee) loomise võimalikkusest ja vajalikkusest. Vastavasisuline istung toimus 07.11.91 – 08.11.91 Tallinnas, mil arutati kõne all oleva parlamentaarse koostöö organisatsiooni strukturaalsete küsimuste üle. Istungist võtsid osa Eesti delegatsiooni esinaine [[Marju Lauristin]], Läti delegatsiooni esinaine [[Maris Budovskis]] ja Leedu delegatsiooni esimees [[Bronius Kuzmickas]]. Istungil osalesid ka [[Põhjamaade Nõukogu]] liikmed.▼
 
▲Pärast [[Baltimaad]]e taasiseseisvumist tekkis vajadus luua Balti riikide vaheline koostöö organisatsioon. [[23. oktoober|23. oktoobril]] 1991 toimunud [[Balti Riikide Nõukogu]] istungil tõstatati üles küsimus parlamentaarse koostöö organisatsiooni (Balti Assamblee) loomise võimalikkusest ja vajalikkusest. Vastavasisuline istung toimus 077.11.91 –ja 088.11.91 novembril Tallinnas, mil arutati kõne all oleva parlamentaarse koostöö organisatsiooni strukturaalsete küsimuste üle. Istungist võtsid osa Eesti delegatsiooni esinaineesimees [[Marju Lauristin]], Läti delegatsiooni esinaineesimees [[Maris Budovskis]] ja Leedu delegatsiooni esimees [[Bronius Kuzmickas]]. Istungil osalesid ka [[Põhjamaade Nõukogu]] liikmed.
Balti riikide parlamentaarse koostöö organisatsiooni loomise resolutsioonile kirjutati alla 8. novembril 1991. Allkirjastatud dokumendis kinnitati ajutised regulatsioonid, esimese korralise istungi aeg ja koht (jaanuar 1992, Riia) ning ülesanded, mis tuleb täita enne esimest istungjärku – komiteede koostamine ja presiidiumi ülesseadmine hiljemalt 1991. aasta novembri lõpuks, et võimaldada vastloodud asutustel töötada aktiivselt esimese istungjärgu ettevalmistamiseks. Ühtlasi koostati ja kinnitati Balti Assamblee määrused ja regulatsioonid, samuti loodava sekretariaadi struktuur ning sätestati Balti Assamblee üldised ülesanded. Balti Assamblee kõige laiemateks eesmärkideks loeti: Balti riikide vahelise koostöö ja ühtsustunde arendamine, Balti riikide vahelise informatsiooni vahetamine ja koordineerimine, ühtse Baltimaade välispoliitika kujundamine ja väljatöötamine.▼
 
Balti riikide ühtsuse ja koostöö soodustamine oli vajalik Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse tugevdamiseks; rahvusvahelise diplomaatilise tunnustatuse saavutamiseks; integreerumiseks rahvusvahelistesse poliitilistesse organisatsioonidesse. Balti Assamblee juhtis nii lääneriikide kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu Balti probleemidele ning pakkus välja võimalikud lahendused.▼
▲Balti riikide parlamentaarse koostöö organisatsiooni loomise resolutsioonile kirjutati alla 8. novembril 1991. Allkirjastatud dokumendis kinnitati ajutised regulatsioonid, esimese korralise istungi aeg ja koht (jaanuar [[1992]]. aasta jaanuar, [[Riia]]) ning ülesanded, mis tuleb täita enne esimest istungjärku –: komiteede koostamine ja presiidiumi ülesseadmine hiljemalt 1991. aasta novembri lõpuks, et võimaldada vastloodud asutustel töötada aktiivselt esimese istungjärgu ettevalmistamiseks. Ühtlasi koostati ja kinnitati Balti Assamblee määrused ja regulatsioonid, samuti loodava sekretariaadi struktuur ning sätestati Balti Assamblee üldised ülesanded. Balti Assamblee kõige laiemateks eesmärkideks loeti: Balti riikide vahelise koostöö ja ühtsustunde arendamine, Baltiteabe riikidevahetamine vaheliseja informatsiooniteabevahetuse vahetaminekooskõlastamine ja koordineerimine,ning ühtse Baltimaade välispoliitika kujundamine ja väljatöötamine.
 
▲Balti riikide ühtsuse ja koostöö soodustamine oli vajalik Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse tugevdamiseks;, rahvusvahelise diplomaatilise tunnustatuse saavutamiseks; ja integreerumiseks rahvusvahelistesse poliitilistesse organisatsioonidesse. Balti Assamblee juhtis nii lääneriikide kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu Balti probleemidele ningja pakkus välja võimalikud lahendused.
 
== Balti Assamblee strukturaalne ülesehitus ==▼
 
▲==Balti Assamblee strukturaalne ülesehitus==
Balti Assamblee koosneb kolme liikmesriigi delegatsioonidest, mille liikmed jagunevad komiteede, presiidiumi, sekretariaadi, parteide ja huvigruppide vahel.
 
Riiklikusse delegatsiooni kuulub 12–20 parlamendisaadikut igast liikmesriigist, kes on määratud ametisse poliitilise esindatuse proportsionaalsuse printsiibilpõhimõttel. Iga delegatsiooni liige peab osa võtma ühe komitee või presiidiumi tööst.
 
Balti Assamblee liikmetel on õigus algatada dokumente päevakajalistel teemadel. Need arutatakse hiljem komiteede, riiklike delegatsioonide ja erakondade vahel läbi, arvestades sealjuures ekspertarvamusi. Balti Assamblee saab väljendada oma seisukohti janing pöörduda rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonide poole, samuti kaning valitsuste ja parlamentide poole resolutsiooni, deklaratsiooni, soovituse, kaebuse, otsuse, avalduse, ettepaneku ja memorandumi vormis. Balti Assamblee poolt vastuvõetud dokumendid võidakse esitada [[Balti Ministrite Nõukogu]]le, luues seega otsese seose Balti Assamblee janing Eesti, Läti ja Leedu täidesaatvate võimude vahel.
 
Ametlikeks asjaajamiskeelteks on Balti Assamblees [[eesti keel|eesti]], läti ja leedu keel. Teisi keeli kasutatakse üksnes juhul, kui see on arutluse all olevaarutletava küsimuse lahendamiseks sobilik või vajalik. Mitteametlike keelte kasutamine tuleb kokku leppida kõikide osapoolte vahel.
 
Balti Assamblee töö toimub igaaastaseltiga-aastase kindla eelarve põhjal, mismille peabpeavad olemaühel ühehäälselthäälel kinnitatudkinnitama kõikidekõigi liikmesriikide delegatsioonide pooltdelegatsioonid. Järgmise tegevusaasta eelarve koostatakse eelneval majandusaastal toimuval korralisel istungil. Balti Assamblee eelarve koosneb üksnes liikmesriikide parlamentide rahalistest panustest.
 
Balti Assamblee eesistujariik nimetatakse ametisse üheks aastaks. Aastal [[2011]] on selleks Eesti, kuid juba järgmisel aastal on Balti Assamblee eesistujaks määratud[[2012]] Leedu.
 
===Balti Assamblee Presiidium===
 
Balti Assamblee Presiidium juhib korraliste istungite ettevalmistustööd, koordineeribja BAkooskõlastab erinevateassamblee üksuste tööd nii istungite toimumise kui ka istungitenende välisel ajal. Samuti teostabvalvab Presiidium järelvalvetpresiidium Balti Assamblee eelarve koostamiselkoostamise järele, esindab Balti Assambleed ning hoiab suhteid rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille hulka võib lugeda ka Eesti, Läti ja Leedu valitsused.
 
===Balti Assamblee Presiidiumi koosseis aastal 2011===
 
Presiidumi koosseisu kuuluvad 2011. aastal: <ref>[http://www.baltasam.org/images/front/_pdf/Presidencies2012.pdf Balti Assamblee presidendid aastatel 1992–2012]</ref>
*President: [[Laine Randjärv]] (Eesti)
32. rida ⟶ 36. rida:
 
===Balti Assamblee Sekretariaat===
 
Balti Assamblee Sekretariaat koosneb Balti Assamblee peasekretärist, riiklike delegatsioonide sekretäridest ningja Sekretariaadisekretariaadi töötajatest. Sekretariaadi ülesanneteksülesanded on Balti Assamblee korrapärase töö tagamine ja vajaliku informatsiooniteabe edastamine erinevateteiste osapoolte vahel.
 
==Balti Assamblee komiteed==
BA komiteed valmistavad ette ja arutavad küsimusi, mis kuuluvad komitee valdkonda ja on nii riiklike delegatsioonide kui ka nende liikmete ühistes huvides. Ühtlasi töötavad nad välja ühised komitee seisukohad ning arutavad ja valmistavad ette Presiidiumi poolt ette antud dokumente. ▼
 
▲BABalti Assamblee komiteed valmistavad ette ja arutavad küsimusi, mis kuuluvad komitee valdkonda ja on nii riiklike delegatsioonide kui ka nende liikmete ühistes huvides. Ühtlasi töötavad nad välja ühised komitee seisukohad ning arutavad ja valmistavad ette Presiidiumi poolt ette antud dokumente.
Iga rahvusliku delegatsiooni liige peab osa võtma ühe komitee tööst, lisaks on delegatsiooni liikmel võimalik osaleda Balti Assamblee Eelarve- ja Revisjonikomisjoni töös. Kõik rahvuslikud delegatsioonid peavad määrama oma delegaadid BA komiteedes vastavalt võrdse esindatuse printsiibile, samal ajal arvestades riiklikke ambitsioone ja eesmärke.▼
 
▲Iga rahvusliku delegatsiooni liige peab osa võtma ühe komitee tööst, lisaks onsaab delegatsiooni liikmel võimalikliige osaleda Balti Assamblee Eelarve- ja Revisjonikomisjoni töös. Kõik rahvuslikud delegatsioonid peavad määrama oma delegaadid BABalti Assamblee komiteedeskomiteedesse vastavalt võrdse esindatuse printsiibile, samal ajal arvestades riiklikke ambitsioone ja eesmärke.
Ametisse määratud alalise komitee istungid peavad, vastavalt Balti Assamblee põhikirjale, toimuma vähemalt kolm korda aastas. Komiteede istungitel võivad osaleda ka komitee poolt kutsutud riiklike valitsuste esindajad ja eksperdid. Sageli vajatakse komiteede istungitel ka teiste komiteede liikmete abi.▼
 
▲Ametisse määratud alalise komitee istungid peavad, vastavalt Balti Assamblee põhikirjale, toimuma vähemalt kolm3 korda aastas. Komiteede istungitel võivad osaleda ka komitee poolt kutsutud riiklike valitsuste esindajad ja eksperdid. Sageli vajatakse komiteede istungitel ka teiste komiteede liikmete abi.
Komiteede lõplikud otsused võetakse vastu komitee liikmete, kes osalesid istungil, konsensusega. Juhul kui komitee istungil ei ole võimalik jõuda konsensuseni, siis seab komitee juhataja vaidluse all oleva küsimuse üles BA korralisel üldistungil arutamiseks.▼
 
▲Komiteede lõplikud otsused võetakse vastu komitee liikmete, kes osalesid istungil, konsensusega[[konsensus]]ega. Juhul kuiKui komitee istungil ei ole võimalik jõudajõuta konsensuseni, siis seab komitee juhataja vaidluse all oleva küsimuse arutamiseks üles BABalti Assamblee korralisel üldistungil arutamiseks.
 
===Balti Assamblee komiteed===
 
Balti Assamblee komitee tööst võtab osa 6 komiteed:
Balti Assambleel on kuus komiteed:
*Majanduse, kommunikatsiooni ja informaatika-alane komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad: [[Sven Sester]], [[Neeme Suur]])▼
*Haridusemajanduse, kultuurikommunikatsiooni ja teadusalaneinformaatika-alane komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad: [[ÜloSven TulikSester]], ja [[AndreNeeme SeppSuur]])
*Keskkonnakaitsehariduse, kultuuri ja energiateadusalane komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad: [[JaanusÜlo TamkiviTulik]], ja [[ReinAndre RandverSepp]])
*Õiguslike küsimustekeskkonnakaitse ja turvalisuseenergia komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad: [[VäinoJaanus LindeTamkivi]], ja [[VladimirRein VelmanRandver]])
*Sotsiaalküsimusteõiguslike küsimuste ja turvalisuse komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad: [[AivarVäino KokkLinde]], ja [[ValeriVladimir KorbVelman]])
*Eelarve-sotsiaalküsimuste ja revisjonikomisjonkomitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad: [[SvenAivar SesterKokk]], ja [[NeemeValeri SuurKorb]])
▲*Majanduse, kommunikatsioonieelarve- ja informaatika-alane komiteerevisjonikomisjon (Eesti delegatsiooni kuuluvad: [[Sven Sester]], ja [[Neeme Suur]])
 
==Balti Assamblee korraline istungjärk==
[[Pilt:Baltijas Asamblejas sesija, Solvita Āboltiņa, Irena Degutienė, Ene Ergma, 2011.jpg|pisi|[[Läti Seim]]i eesistuja [[Solvita Āboltiņa]], [[Leedu Seim]]i eesistuja [[Irena Degutienė]] ja [[Riigikogu]] eesistuja [[Ene Ergma]] Balti Assamblee istungil (2011)]]
Balti Assamblee istung on kõrgeim institutsioon, mis on Balti Assamblee ainus otsusetegija. Istungil on võimalik võtta vastu otsuseid, kui vähemalt pool liikmesriikide delegaatidest võtavad istungist osa.
 
Balti AssmbleeAssamblee töös eristatakse korralisi ja erakorralisi istungeid. Korraline istung kutsutakse kokku üks kord aastas, vastavalt põhikirjas sätestatulepõhikirjale. Enne [[2003]]. aastat toimus igal aastal kaks istungit –, kevadel ja sügisel. Erinevusena võib välja tuua ka riikide ja delegatsioonide võimaluse olla eesistuja vaid pool aastat.
 
Balti Assamblee otsused võetakse vastu hääletades. Igal riiklikul delegatsioonil on kasutada üks hääl. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui kõik riiklikud delegatsioonid on hääletanud otsuse vastuvõtmise poolt.
 
Kõikidel riiklikel delegatsioonidel on õigus kokku kutsuda erakorraline istungjärk. Esimene erakorraline istungjärk toimus [[1998]]. aasta veebruaris Helsingis[[Helsingi]]s.
 
Kokku on Balti Assambleel toimunud ( 2011. aasta seisuga) kolmkümmend30 korralist istungit. Viimane korraline istung toimus [[24. –november|24]]. ja [[25. november|25. novembril]] 2011 Tallinnas. Järgmine istung toimub 8–9[[8. novembrilnovember|8.]] 2012ja Leedu[[9. pealinnasnovember|9. novembril]] [[2012]] [[Vilnius]]es.
 
==Balti Assamblee kirjandus-, kunsti- ja teaduspreemiad==
 
[[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1993. aastal]] võetivõttis Balti AssambleesAssamblee vastu otsus,otsuse koostada Balti Assamblee kirjandus-, kunsti- ja teaduspreemiate väljaandmise kord.
 
===Balti Assamblee preemiate jagamise eesmärgid===
 
Preemiate jagamise eesmärkideks on:
*Silmapaistvatesilmapaistvate tulemuste tunnustamine kirjanduses, kaunites kunstides ja teaduses
*Regionaalsetepiirkondlike ühishuvide demonstreerimine
*Naaberriikidenaaberriikide saavutuste tutvustamine
*Säilitada pidevsäilitada elanikkonna pidev huvi Eesti, Läti ja Leedu arengutearengu üle
*Kirjandusekirjanduse-, kultuuri- ja teadusalase koostöö tugevdamine
*Balti riikides intellektuaalsete väärtuste tõstmine
 
===2011. aasta Balti Assamblee kirjandus-, kunsti- ja teaduspreemiate laureaadid===
 
2011. aasta preemiate laureaadid on: <ref>[http://www.baltasam.org/?CatID=46 Balti Assamblee preemiate laureaadid aastatel 1994–2011]</ref>
*Kirjanduspreemiakirjanduspreemia – [[Arvydas Jouzaitis]] (Leedu) teosega „''[[Riga – No One’s Civilization]]''“
*Kunstipreemiakunstipreemia – [[Andris Nelsons]] (Läti), keda tunnustati silmapaistvate saavutuste lavakunsti edendamisel ning Balti riikidest maailmale positiivse kujundi loomise eest
*Teaduspreemiateaduspreemia – [[Andres Kasekamp]] (Eesti) teosega „[[Balti riikide ajalugu]]“(2010)
 
==Vaata ka==
89. rida ⟶ 100. rida:
{{reflist}}
 
== Välislingid ==
{{Commonskat|Baltic Assembly}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_Assamblee"