Wilhelm von Fürstenberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
Aastatel [[1535]]–[[1554]] oli Fürstenberg [[Dünaburgi komtuur]], olles seega küllalt oluline ordukäsknik. Et tema valdused külgnesid otseselt [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigiga]], siis pidi ta leedulastega küllaltki tihedalt suhtlema. Ent tema suhted nendega olid küllaltki halvad, sest Fürstenbergi komtuuriks oleku ajal leidis aset palju piirkonflikte ja lõpuks ka [[koadjuutorivaenus]]. Selleks ajaks oli Fürstenbergist aga saanud juba [[Viljandi komtuur]] (1554–[[1557]]). Ta sai [[ordumeister]] [[Heinrich von Galen]]i usaldusaluseks ning valiti [[1556]] tema [[koadjuutor]]iks. Kui vana meister järgmisel aastal suri, saigi Fürstenbergist ordumeister. Enne seda oli ta koadjuutorina juhtinud orduvägesid koadjuutorivaenuse ajal ja vallutanud ajutiselt Riia peapiiskopkonna. Ordumeistrina oli ta aga sunnitud alla kirjutama [[Posvoli leping|Posvoli leppele]], mis peapiiskopile ta valdused tagastas ning faktiliselt sõlmis ta Poolaga ka sõjalise liidu, mida rahuleping Venega oli aga keelanud teha.
 
Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt [[Tartu maks]]u ning selle tasumatajätmise järel algaski [[1558]]. aasta alguses [[Vene-Liivi sõda (1558–1561)|Vene-Liivi sõda]]. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas [[Taani]]-orientatsiooni, samas kui nii [[Riia peapiiskop]] kui ka uus Viljandi komtuur [[Gotthard Kettler]] soovisid [[Poola]]-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga suhtelise iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: [[Saare-Lääne piiskopkond]] müüdi [[1559]] Taani kuninga [[Frederik II]] vennale [[hertsog Magnus]]ele ning [[Tallinn]] palus juba [[1558]] abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu [[Rootsi]]ga ei kandnud vilja, sest kuningas [[Gustav Vasa]] oli liivimaalaste peale pahane [[1554]]–1557 toimunud [[Rootsi-Vene sõda|Rootsi-Vene sõja]] pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai oma elatismaaks taas Viljandi komtuurkonna.
 
Komtuurkonda Fürstenbergil kaua valitseda ei õnnestunud, sest [[1560]]. aasta suvel piirasid venelased [[Viljandi]] sisse. Esialgu õnnestus Fürstenbergil linnust edukalt kaitsta, kuid palgata jäänud [[palgasõdur]]id otsustasid pärast mitmenädalast piiramist selle venelaste kätte anda. Fürstenberg pakkus neile küll oma isiklikku vara palgaks, kuid sellest ei hoolitud, [[Balthasar Russow]]i kroonika kohaselt nõuti linnuse loovutamitloovutamist, vastasel juhul ähvardati endine ordumeister tappa. Pärast Viljandi alistumist viidi Fürstenberg Venemaale vangi ning [[Ivan Julm]] olevat temast hiljem soovinud uuesti teha Liivimaa ordumeistrit, kes alluks temale, kuid Fürstenberg keeldunud sellest. Ta surigi vangistuses [[1568]]. aastal, ehkki [[Saksa ordu]] palus tsaarilt korduvalt endine ordumeister vabastada.
 
Wilhelm Fürstenbergi peetakse ka mitmete alamsaksakeelsete vaimulike (protestantlike) luuletuste autoriks.<ref>http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=243</ref>