Diiselvedur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida:
'''Diiselvedur''' on [[vedur]], mille jõuallikaks on [[diiselmootor]].
 
Diiselvedureid on mitu liiki. Põhiliselt erinevad nad üksteisest selleveoülekende poolest, st. kuidas diiselmootori [[võimsus]]t rongi [[ratas]]tele üle kantakse.
 
Esimesed [[sisepõlemismootor]]i jõul töötavad vedurid kasutasid [[kütus]]ena [[bensiin]]i. Kuid varsti pärast seda, kui [[Rudolf Diesel]] [[patent]]eeris [[1892]] surugaasi [[põlemine|põlemisel]] vabaneva [[energia]] jõul töötava mootori, mida hakati tema järgi nimetama diiselmootoriks, hakati kaaluma selle rakendamist raudteetranspordis. Ent esialgu oli areng aeglane, sest varastel diiselmootoritel oli väike [[erivõimsus]]. Samuti oli keeruline välja mõelda, kuidas mootori võimsust mehaaniliselt rakendada [[kandevanker|kandevankri]] paljudele vedavatele ratastele.
9. rida:
Diiselmootorit täiustati järjekindlalt ja paljud nendest täiustustest töötas välja Dieseliga seotud [[Šveits]]i ettevõte [[Sulzer]], mis ka [[1898]] esimese diiselmootori valmistas. Vähehaaval suurendasid need mootori erivõimsust ja vähendasid mõõtmeid, kuni lõpuks oli mootor muutunud nii väikeseks, et seda sai vedurile paigaldada.
 
Pärast seda, kui elektrilisedelektrilise diiselmootoridveoülekendega (elektriliste veomootoritega) diiselvedurid hinnalt vastuvõetavaks muutusid, kiirenes areng veelgi, ja näiteks 1925. aastal kasutati USA-s mitut 600-[[hobujõud|hobujõulist]] diiselmootorit. [[1930]] valmistas [[Suurbritannia]] ettevõte Armstrong Whitworth Sulzeri projekti põhjal 2 1200-hobujõulist diiselmootorit. Neid hakati kasutama [[Argentiina]]s Buenos Airese Suurel Lõuna Raudteel, mis tollal oli Suurbritannia kapitalil põhinev eraettevõte.
 
[[1950. aastad|1950. aastatel]] algas paljudes riikides diiselmootorite seeriatootmine. Diiselvedurid tõrjusid [[auruvedus]]id pikapeale välja, sest nende tööjõudlus oli suurem ning neil olid väiksemad käigushoidmis- ja hoolduskulud. Tänapäeval onkasutatakse peaaegunii kõikmehaanilise diiselveduridkui elektrilised,ka kuigielektrilise veoülekendega diiselvedureid. 1950ndatest [[1970. aastad|1970. aastateni]] olid ka hüdraulilised diiselvedurid laialt levinud. Elektriline veoülekenne võimaldab arendada suuremat veojõudu ja seda ühtlasemalt paljudele ratastele jaotada. Seetõttu on diisel-elektrilised vedurid parema kiirendusega kui mehaanilise veoülekendega diiselvedurid.
 
Diiselvedureid kasutatakse nii [[kaubarong]]ide kui ka [[reisirong]]ide ees.
[[Kaubarong]]ide ees on tavaliselt just diiselvedurid. [[Reisirong]]ide ees võivad ka diiselvedurid olla.
 
[[Eesti]]s on lisaks kaubarongide ees kasutatavatele diiselveduritele ka [[diiselrong]]id. Diiselrong on reisirongikoosseis, kus rongi ühes otsas on ainult juhikabiin koos [[mootorvagun]]iga ning teises otsas diiselvedur (koos juhikabiini ja mootorvaguniga). Nende vahel asuvad tavaliselt tavalised [[vagun]]id.
29. rida:
* [[TU4]]
* [[TEP70]]
* [[Lendav Läänlane]]
 
== Viited ==