Diiselvedur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
'''Diiselvedur''' on [[vedur]], mille jõuallikaks on [[diiselmootor]].
Diiselvedureid on mitu liiki. Põhiliselt erinevad nad üksteisest
Esimesed [[sisepõlemismootor]]i jõul töötavad vedurid kasutasid [[kütus]]ena [[bensiin]]i. Kuid varsti pärast seda, kui [[Rudolf Diesel]] [[patent]]eeris [[1892]] surugaasi [[põlemine|põlemisel]] vabaneva [[energia]] jõul töötava mootori, mida hakati tema järgi nimetama diiselmootoriks, hakati kaaluma selle rakendamist raudteetranspordis. Ent esialgu oli areng aeglane, sest varastel diiselmootoritel oli väike [[erivõimsus]]. Samuti oli keeruline välja mõelda, kuidas mootori võimsust mehaaniliselt rakendada [[kandevanker|kandevankri]] paljudele vedavatele ratastele.
9. rida:
Diiselmootorit täiustati järjekindlalt ja paljud nendest täiustustest töötas välja Dieseliga seotud [[Šveits]]i ettevõte [[Sulzer]], mis ka [[1898]] esimese diiselmootori valmistas. Vähehaaval suurendasid need mootori erivõimsust ja vähendasid mõõtmeid, kuni lõpuks oli mootor muutunud nii väikeseks, et seda sai vedurile paigaldada.
Pärast seda, kui
[[1950. aastad|1950. aastatel]] algas paljudes riikides diiselmootorite seeriatootmine. Diiselvedurid tõrjusid [[auruvedus]]id pikapeale välja, sest nende tööjõudlus oli suurem ning neil olid väiksemad käigushoidmis- ja hoolduskulud. Tänapäeval
Diiselvedureid kasutatakse nii [[kaubarong]]ide kui ka [[reisirong]]ide ees.
[[Eesti]]s on lisaks kaubarongide ees kasutatavatele diiselveduritele ka [[diiselrong]]id. Diiselrong on reisirongikoosseis, kus rongi ühes otsas on ainult juhikabiin koos [[mootorvagun]]iga ning teises otsas diiselvedur (koos juhikabiini ja mootorvaguniga). Nende vahel asuvad tavaliselt tavalised [[vagun]]id.
29. rida:
* [[TU4]]
* [[TEP70]]
* [[Lendav Läänlane]]
== Viited ==
|