Rinnalülid: erinevus redaktsioonide vahel

[[Linnud|Lindude]] rinnalülisid on 3...10, nad on [[Sadullülid|sadullülid]], välja arvatud [[Pingviinilised|pingviinilistel]], kellel esinevad [[opistotsöölsed selgroolülid|opistotsöölsed rinnalülid]]. Mõnedel lindudel liituvad esimesed rinnalülid ühtseks [[seljaluu]]ks (''notarium''), viimased lülid on aga enamasti (koos [[nimmelülid]]e ja [[Ristluu|ristluulüliristluu]]degalülidega) liitunud [[liitristluu]]ks.

Imetajate rinnalülide arv on 11...18 ([[Närilised|närilistel]] 11, [[Putuktoidulised|putuktoidulistel]], [[Esikloomalised|esikloomalistel]] ja enamikul [[Kiskjalised|kiskjalistest]] 12, [[Koerlased|koerlastel]] ja enamikul [[Sõralised|sõralistest]] 13, [[Sigalased|sigalastel]] 13...15, [[Kabjalised|kabjalistel]] 18). Selgroolülid on [[Lamelohksed selgroolülid|lamelohksed]]. Reeglina esinevad ka diafragmaatilised rinnalülid, need puuduvad [[ahvilised|ahvilistel]]. Paljudel suurematel imetajatel esineb lülikeha küljel toiteava (''foramen nutricium''), mille kaudu toimub lüli verevarustus. Ogajätked kõrgeimad esimestel rinnalülidel (eriti kõrged [[Seebu|seebudelseebu]]del ja [[Piison|piisonitelpiison]]itel). Ogajätkete tipus esineb [[ogajätke köberus]] (''tuberositas spinalis''; välja arvatud [[kaslased|kaslastel]] ja [[esikloomalised|esikloomalistel]]). Esimesel ja viimasel rinnalülil esineb neljajalgsetel loomadel kõhtmine hari (''crista ventralis''), kuhu kinnituvad osad õla- ja vaagnavöötme lihased.