Must meri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: lisatud vep:Mustmeri
P masintoimetamine using AWB
36. rida:
[[Pilt:Diego-homem-black-sea-ancient-map-1559.jpg|thumb|Keskaegne Musta mere kaart]]
Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni.
*Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka [[Noa laev]]a aegse [[veeuputus]]ega.
*Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast ''Karadeniz'' ('Must meri').
*Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks.
*Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu [[tšerkessid]]e, [[adõgeed]]e ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks ''Karadeniz'' 'Must meri, külalislahkuseta meri'.
*[[Raud]]-, [[vask]]-, [[hõbe]]- ja [[plii]]esemed (näiteks [[ankur|ankrud]]), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad [[väävelvesinik]]u toimel [[sulfidogeensed bakterid|sulfidogeensete bakterite]] kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi [[sulfiidid]]est ([[raud(II)sulfiid]], [[hõbesulfiid]], [[pliisulfiid]], [[vasksulfiid]]).
*[[Rüdiger Schmitt]]i oletuse järgi tähendab "Must meri" [[ilmakaared|ilmakaarte]] värvisümboolika järgi 'Põhjameri' (lõuna on punane, nii et ka [[Punane meri|Punase mere]] nimetus saab seletuse).
*Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks.
 
67. rida:
[[Pilt:Istambul and Bosporus big.jpg|thumb|left|[[Bosporus|Bosporuse väin]] pildistatuna [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelisest kosmosejaamast]]]]
===Sissevool===
[[Jõgi|Jõed]] toovad aastas 320 km³³ [[magevesi|magevett]]. Seetõttu on mere pinnakihi soolsus madalam. Tähtsaim Musta merre suubuv jõgi on [[Doonau]]. Teised suuremad jõed on [[Ukraina]]s [[Dnestr]], [[Lõuna-Bug]], [[Dnepr]], [[Gruusia]]s [[Rioni]] ning [[Türgi]]s [[Kızıl Irmak]] (Kızılırmak), [[Sakarya]], [[Yeşilırmak]] ja [[Çoruh]]. Viimase suue on Gruusias [[Bathumi]] lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad [[Don]] ja [[Kuban]].
 
Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre aastas 200 km³ [[merevesi|merevett]] aastas.
78. rida:
 
====Soolsus====
[[Soolsus]] on pinna lähedal 17–21 (keskmiselt 18,3) ‰, jõesuu lähedal 3–9‰3–9‰. Sügavusel üle 50–100 m kasvab aeglaselt kuni 30‰30‰ Marmara mere suunas. Soolsus moodustab umbes poole [[maailmameri|maailmamere]] soolsusest.
 
====Vee läbipaistvus====
146. rida:
{{Link GA|ru}}
{{Link FA|sl}}
 
[[kbd:Хы ФӀыцӀэ]]
[[af:Swartsee]]
272. rida ⟶ 271. rida:
[[te:నల్ల సముద్రం]]
[[th:ทะเลดำ]]
[[vep:Mustmeri]]
[[vi:Biển Đen]]
[[tg:Баҳри Сиёҳ]]
284. rida ⟶ 282. rida:
[[fiu-vro:Must Meri]]
[[war:Itom nga Dagat]]
[[vep:Mustmeri]]
[[ts:Lwandle ra Ntima]]
[[yi:שווארצער ים]]