Erinevus lehekülje "Kolvikesed" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 4 baiti ,  8 aasta eest
P
masintoimetamine using AWB
P (r2.7.2) (Robot: lisatud id:Reseptor warna)
P (masintoimetamine using AWB)
===S-kolvikesed===
Kolmas tüüp reageerib kõige rohkem lühilainelisele valgusele ning reaktsioonikõvera tipp on [[violetne|violetse]] piirkonnas (420...440 nm; absoluutne tipp 437 nm<ref name="cones" />); tähis on '''S''' (''short'' 'lühike).<ref name="Wyszecki">[[Günther Wyszecki]], W. S. Stiles. ''Color Science: Concepts and Methods, Quantitative Data and Formulae'', 2. trükk, ''Wiley Series in Pure and Applied Optics'', New York 1982, ISBN 0-471-02106-7 </ref><ref>R. W. G. Hunt. ''The Reproduction of Colour'', 6. trükk, ''Wiley–IS&T Series in Imaging Science and Technology'', Chichester UK: 2004, ISBN 0-470-02425-9 , lk 11–12</ref>
 
S-kolvikesed on geneetiliselt lähedalt seotud teiste [[selgroogsed|selgroogsete]] UV-kolvikestega. Inimese S-kolvikesi nimetatakse ka S2-kolvikesteks, et eristada neid teiste selgroogsete S-kolvikestest.
Inimese kolvikeste [[rakukeha]]d asetsevad ühe kihina otse [[väline piirav membraan|välise piirava membraani]] (''outer limiting membrane'') all. Nende välis- ja sisesegmendid ulatuvad võrkkestaalusesse ruumi [[pigmentepiteel]]i poole. [[Tsentraallohk|Tsentraallohu]] keskel, kus paiknevad ainult kolvikesed, asetsevad nende rakukehad viltu välise piirava membraani all.<ref name="photo1">[http://webvision.umh.es/webvision/photo1.html Webvision peatükid 1–4]</ref>
 
Enamikus võrkkesta osades on kolvikesi vähem kui kepikesi (tsentraallohus ([[kollatähn]]is) on kolvikesi palju rohkem kui kepikesi). Maksimaalne kolvikeste kontsentratsioon on tsentraallohu keskel, kus kepikesed puuduvad. [[Silmalääts]]e kohalt vaadates on naaberkolvikeste vaheline [[nurkkaugus]] seal ligikaudu 0,5 [[kaareminut]]i. Kolvikeste tihedust seal on uuritud aastatel 1935–1990 19 silmal ning tulemuseks on saadud 49 600...324 100 rakku ruutmillimeetril.<ref name="human" /> Kolvikeste üldarv tsentraallohus on umbes 200 000. <ref name="silm" /> Tsentraallohus on kolvikeste tihedus keskmiselt 199 000 rakku millimeetril; 500 µm Umbes 1,75 nurgakraadi) kaugusel tsentraallohu keskmest on see 100 000 kolvikest ruutmillimeetril ning kahekümnekraadilisel nurkkaugusel (umbes 4 mm kaugusel) tsentraallohu keskmest on kolvikeste tihedus maksimaalsest üle 5 korra väiksem (alla 10 000 kolvikese ruutmillimeetril).<ref>Curcio, C.A., Kimberly, A.A., Sloan, K.R., Lerea, C.L., Hurley, J.B., Klkock, I.B. & Milam, A.H. Distribution and morphology of human cone photoreceptors stained with anti-blue opsin. – ''Journal of Comparative Neurology'' 312, 1991, lk 610–624.</ref> Võrkkesta kaugemas ninapoolses osas võib kolvikeste arv kergelt kasvada. Perifeersete kolvikeste ja kepikeste arvus ei ole nii suuri lahknevusi kui tsentraallohu puhul. Keskmine kolvikeste tihedus võrkkestal on 80 000...100 000 rakku ruutmillimeetril.
 
[[Pimetähn]]is kolvikesed (ja ka kepikesed) puuduvad.
Kolvikeste suurem kontsentratsioon võrkkesta keskosas tuleneb M- ja L-kolvikeste kuusnurksest paigutusest, mida täiendavad kepikeste ringid.
 
S-kolvikestel on võrkkestal teistsugune jaotus kui teistel kolvikestel; nad ei moodusta sellist korrapärast kuusnurkset mosaiiki nagu teised kolvikesed. S-kolvikeste osatähtsus on kõige väiksem tsentraallohu keskosas (3...5% kolvikestest) ning suurim 1 nurgakraadi kaugusel keskmest (15%). Mujal on nende osatähtsust ühtlaselt 8%. <ref name="cones" />
 
M- ja L-kolvikeste jaotus inimese võrkkestal ei ole täpselt teada. Marc ja Sperling (1977) leidsid histokeemiliste meetoditega, et ahvi värskelt väljalõigatud võrkkestal on umbes 33% kolvikestest L-kolvikesed ning M-kolvikeste osatähtsus on maksimaalne tsentraallohus (64%) ning moodustab mujal 52...59%. Hiljem aga on leitud, et kollatähnis on L-kolvikesi rohkem kui M-kolvikesi. [[Laserinferomeetria]] abil on leitud, et L- ja M-kolvikeste jaotus inimese tsentraallohus on eri indiviididel (ka perekonnaliikmetel) üsnagi erinev. Mõnel on neid võrdselt, teistel jälle L-kolvikesi poole rohkem kui M-kolvikesi.<ref name="cones" />
*[http://www.dooker.eu/public/Biopsyhholoogia/8.Silm.ppt Meeleelundite talitus: Nägemine] (''eesti ja inglise keeles'')
*[[Tiit Kändler]]: [http://www.epl.ee/artikkel/352089 "Lindude maailm on inimese omast värvilisem"] [[Eesti Päevaleht]], 25. august 2006
 
 
{{Head artiklid}}