Tartu vana Maarja kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
kribu
4. rida:
Kirik rajati arvatavasti [[14. sajand]]il Tartu saksa koguduse kirikuks (eesti kogudus kasutas [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirikut]]), aastail [[1640]]–[[1642]] kasutas seda [[Tartu ülikool]]<ref>Eesti arhitektuur 4, Tallinn 1999, lk. 18</ref>.
 
1763. aastal valminud jooniste järgi oli Maarja kirik 3-lööviline tellis[[basiilika]] [[Hulknurk|polügonaalse]] [[lõpmik]]uga koori, läänetorni, kahe väikese trepitorniga pikihoone läänenurkades ja [[kabel]]itega koori ja pikihoone külgedel. Nagu enamik teisi Tartu vanalinna ehitisi, oli ka Maarja kirik ehitatud parvedele.{{lisa viide}}
 
[[2010]]. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone]] vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog [[Martin Malve]] usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve [[Jakobi tänav]] on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur [[Heiki Valk]] on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi<ref>Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/?id=300206 "Arheoloogid leidsid hulga luustikke"] Postimees, 16. august 2010</ref>.
16. rida:
 
==Hilisemad ehitised samal kohal==
Nüüdne Tartu Ülikooli peahoone ehitati [[1804]]–[[1809]] ülikooli arhitekti [[Johann Wilhelm Krause]] projekti järgi endise Maarja kiriku kohale. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber [[Toomeorg]]u, kuhu püstitati [[Rahvaste monument]].{{lisa viide}}
 
1860. aastal rajati ülikooli peahoone taha uus kirik [[Tartu Ülikooli kogudus]]e tarbeks, tänapäeval paiknevad hoones ülikooli allasutused.{{lisa viide}}
 
==Viited==