Mõõk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hallsilm (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
toim
1. rida:
[[Pilt:Middelaldersværd.jpg|250px|thumb|Keskaegsed mõõgad]]
'''Mõõk''' on ühe- või mitme[[tera]]line [[löögirelv|löögi]]- ja [[torkerelv]], mida kasutati tavaliselt [[lähivõitlus]]es. Tänapäeval on mõõgad kasutusel enamasti [[tseremoniaalrelv|tseremoniaal-]], taaskehastus- ja [[sportrelv]]adena. Sõltuvalt mõõga kujust ja teritatud osa paiknemisest on neid kasutatud kas torkamiseks või raiumiseks, seepärast kõneldakse torke- ja raiemõõkadest; mõni mõõgatüüp sobib mõlemaks.
 
==Etümoloogia==
Sõna "''mõõk"'' on laen [[vanapõhja keelest,keel]]est. eestiEesti keelde''mõõk'' tulituleneb "sõnast ''maekir"'' ('laiateraline mõõk'), -inglise "mõõk"''sword'' jaaga inglisesõnast keelde "''svjärd"'' ('kitsateraline mõõk') - "sword" .
 
 
==Ehitus==
Mõõga määratlus sõltub kõnealusest ajast ja kohast. Kõige kitsamas tähenduses koosneb mõõk mõõgaterast ja [[käepide]]mest, millele enamasti (kuid mitte alati) lisandub [[käekaitse]]. Mõõgal võib olla üks või mitu lõiketera (''[[urumi mõõk]]''), ehkki torkemõõkadel võib terav olla ka üksnes mõõgaots. Teisalt on kasutatud ka nüri otsaga raiemõõku. Mõõgatera võib olla sirge või kõver, selle pikkus võib ulatuda mõnekümnest sentimeetrist nelja meetrini (näide: <ref>http://japantrip.tripod.com/nodachi/norimitsu.html</ref>. ) Üheteralistel kõveratel mõõkadel võib lõiketera jääda nii kaare siseküljele: (Põhja-Euroopa [[pikknuga]], [[jatagan]], khopish, ''[[makhaira]]''), xiphos, kui ka välisküljele: ([[saabel]], khopesh, shaska[[šaška]], [[katana]], [[naginata]], ''[[tashi]]'') kui ka mõlemale (''[[khopesh]]'',jne ''[[xiphos]]'').
 
[[Pilt:1796 Hilt.JPG|left|250px|thumb|Mõõga käepide ja käekaitse]]
35. rida ⟶ 34. rida:
Mõõgaks on peetud ka [[matšeete]]t, mis on eelkõige tarbeese: lühike üheteraline mõõk, mida kasutatakse paksu taimestiku raiumiseks, et endale [[džungel|džunglis]] teed teha. See sarnaneb eesti [[kiin]]ile. Mitmed mõõgatüübid ongi arenenud tööriistadest.
 
Spordis kasutatakse mõõku peamiselt [[vehklemine|vehklemises]] ja [[kendo]]s. Vehklemismõõkadega[[Vehklemismõõk]]adega harrastatakse ka [[akadeemiline vehklemine|akadeemilist vehklemist]] ja [[ajalooline mõõgavõitlus|ajaloolist mõõgavõitlust]].
[[Pilt:Navysword.jpg|thumb|left|[[USA Mereväeakadeemia]] [[mitšman]]id harjutavad paraadiks.]]
Tseremoniaalmõõku[[Tseremoniaalmõõk]]u kantakse sageli sõjaväes, eriti ohvitseride [[paraadmunder|paraadmundri]] juures, samuti [[auvahtkond]]ades. Sageli on tseremoniaalrelvad valmistatud pannivarrerauast ja on tasakaalustamata ega sobi tegelikuks võitluseks. (Vääriskivid,Kaunistuseks kasutatud kuldvääriskivid ja hõbe-metallid ei segavälista, mõõgalet olemastmõõk võitlusrelvvõib olla kasutatav võitlusrelvana). Tseremoniaalmõõku on tarvitatud ka õigusemõistmise sümbolina.
[[Pilt:Istanbul.Topkapi083.jpg|thumb|[[Osmanite riik|Osmani]] [[sultan]]ite mõõgad [[Topkapi palee]]s [[Istanbul]]is.]]
Riigimõõku[[Riigimõõk]]u kandsid traditsiooniliselt [[monarh]]id (näiteks [[Püha Rooma Keisririik|Püha Rooma Keisririigi]] ''[[Reichsschwert]]'' ja [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] ''[[Szczerbiec]]''). Mõõk sümboliseeris monarhi õigust ja võimet kasutada riigi jõudu selle vaenlaste vastu ning kohustust hoida alal korda ja rahu. Tihti kasutati riigimõõku [[kroonimine|kroonimistseremooniatel]]. Tänapäeval esineb riigimõõku ka vabariikides, näiteks USA [[Lõuna-Carolina]] osariigi [[senat]]is.
[[Pilt:Saudi Arabia Flag Variant (1938).svg|thumb|left|Saudi Araabia lipp 1938-1973.]]
Tänu pikale ajaloole on mõõgad levinud [[heraldika]]s. Neid võib leida paljude riikide lippudelt (näiteks Saudi Araabia) ja vappidelt.
 
Islami meestenimedest on populaarsed Saif ('Mõõk') ja Saif al Din ('Usu Mõõk').
 
 
==Eestis enamlevinud müüdid ja populaarsed ettekujutused==
 
Esimene müüt: mõõga tasakaal peab olem 10 cm kaugusel käepidemest. Vale. http://www.thearma.org/spotlight/GTA/motions_and_impacts.htm
Teine müüt: euroopa mõõgad peavad olema rasked, rohmakad ja sepajälgedega. Vale. http://www.albion-swords.com/
Kolmas müüt: heal mõõgal ei teki sälke ja neid võib terapidi kokku peksta. Vale. Saagad ja kroonikad on täis kurtmisi sälgitud ja nüristunud mõõkadest.
Neljas müüt: mõõga käepide peab olema suur, sest muidu ei mahu kätte Vale. Viikingimõõkade käepide võis olla ka 6 cm pikk ja seda käsitseti, asetades väikese sõrme nupu alla.
Viies müüt: euroopa mõõgateras oli katana omast halvem. Vale. Väävli-ja fosforisisaldus oli jaapani mõõkade omast väiksem juba roomlaste ajal, damastseerida ja kihilist tera luua osati sama ajal.
Kuues müüt: euroopa mõõgavõitluskunst panustas jõule. Vale, Fechtbücher-is tuuakse selgesti välja, et tähtsaks loeti hoopis kiirust ja tehnikat.
Seitsmes müüt: parim mõõk on ... . Vale, mõõga kuju ja omadused sõltusid piirkonna ja ajastu võitlussüsteemidest ning lisaks veel kasutaja oskustest ja anatoomiast.
 
==Vaata ka==