Vikipeedia

Tartu vana Maarja kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
toim
2. rida:
'''Tartu vana Maarja kirik''' oli [[Tartu]]s tegutsenud kirik, mis hävis [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] ning mille krundile 19. sajandi algul ehitati tänapäevane [[Tartu Ülikooli peahoone]].
 
Kirik rajati arvatavasti [[14. sajand]]il saksa koguduse kirikuks (eesti kogudus kasutas [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirikut]]), aastail [[1640]]–[[1642]] kasutas seda [[Tartu ülikool]], kirik kannatas Põhjasõjas, muutus [[1775]].{{lisa aasta tulekahjus varemeiks ja lammutati [[19. sajand]]i algul. Kirikusse maetute jäänused maeti ümber Toomeorgu ja sinna püstitati [[Rahvaste monument]].viide}}
 
Maarja kirik oli 1763. aastal valminud jooniste järgi oli Maarja kirik 3-lööviline tellisbasiilikatellis[[basiilika]] [[Polügoon|polügonaalse]] lõpmikuga[[lõpmik]]uga koori, läänetorni, kahe väikese trepitorniga pikihoone läänenurkades ja kabelitega[[kabel]]itega koori ja pikihoone külgedel. Nagu enamusenamik teisi Tartu vanalinna ehitisi, oli ka Maarja kirik ehitatud parvedele.
 
[[2010]]. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone]] vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog [[Martin Malve]] usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve [[Jakobi tänav]] on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur [[Heiki Valk]] on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi<ref>Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/?id=300206 "Arheoloogid leidsid hulga luustikke"] Postimees, 16. august 2010</ref>. Leiti ka üks [[Rootsi aeg]]a paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi [[garnison]]i pühakoda.{{lisa viide}} 1638–1641 toimus ka osa ülikooli õppetööst Maarja kiriku kooriruumides<ref>Villu Päärt [http://et.wikisource.org/wiki/Ajaloo_ja_keemia_vahel "Ajaloo ja keemia vahel"] Tarkade Klubi, jaanuar 2008, lk 41–43</ref>.
 
Kaevamistel leiti ka üks [[Rootsi aeg]]a paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi [[garnison]]i pühakoda,{{lisa viide}} samuti toimus 1638–1641 osa ülikooli õppetööst kiriku kooriruumides<ref>Villu Päärt [http://et.wikisource.org/wiki/Ajaloo_ja_keemia_vahel "Ajaloo ja keemia vahel"] Tarkade Klubi, jaanuar 2008, lk 41–43</ref>.
Kirik hävis 1704. aastal [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]. 1768-78 rajati Maarja kiriku ja 1708. aastal Toomemäel õhitud [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]]e tellistest Toome nõlva, praeguse Lossi tänava poole [[püssirohukelder]], milles 1982. aastast saati töötab restoran.<ref>http://www.pyss.ee/?page=19</ref>▼
 
1656. aastal peideti Maarja kiriku altarialustesse [[hauakamber|hauakambritesse]] Vene vägede eest ülikooli arhiiv, raamatukogu ja trükimasinad. Välja toodi need alles 30 aasta pärast. Ajaloolase [[Malle Salupere]] arvates võis just sellest tekkida legend, mille järgi peidetud ühte Maarja kiriku hauakambrisse või kaevu [[Liivi sõda|Liivi sõja]] aegu varandus.<ref name="Salupere">Malle Salupere "Tuhandeaastane Tartu" Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 96-97</ref>
 
==Häving==
▲KirikMalle Salupere kinnitust mööda jäi Maarja kirik varemetesse juba 1667. aasta põlengus, mil hävis torn ja kellad üles sulasid<ref name="Salupere">. Kirikuhoone kannatas ka 1704. aastal Põhjasõjas<ref name="pyss" /> ja [[Põhjasõda|Põhjasõjas1775]]. aasta tulekahjus{{lisa viide}}. 1768-78 rajati Maarja kiriku ja 1708. aastal Toomemäel õhitud [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]]e tellistest Toome nõlva, praeguse Lossi tänava poole [[püssirohukelder]], milles 1982. aastast saati töötab restoran.<ref name="pyss">http://www.pyss.ee/?page=19</ref> Lõplikult lammutati hoone [[19. sajand]]i algul.
 
==Hilisemad ehitised samal kohal==
Nüüdne Tartu Ülikooli peahoone ehitati [[1804]]–[[1809]] ülikooli arhitekti [[Johann Wilhelm Krause]] projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber ja[[Toomeorg]]u, neilekuhu püstitati [[Rahvaste mälestussammas|Rahvaste monument]].
 
1860. aastal rajati ülikooli peahoone taha uus kirik [[Tartu Ülikooli kogudusekogudus]]e tarbeks, tänapäeval paiknevad hoones ülikooli allasutused.
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_vana_Maarja_kirik"