Johann Wilhelm Friedrich von Hezel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Johann Wilhelm Friedrich von Hezel''' (ka '''Hetzel'''; [[16. mai]] [[1754]], [[Königsberg]] – [[15. juuni]] [[1824]]<ref>Surmadaatum võib olla ka 12. juuni 1824.</ref>, [[Tartu]]) oli teoloog, orientalist ja keeleteadlane, [[Tartu Ülikool]]i eksegeetika ja idamaiste keelte professor<ref name="eeva">[http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=353 Hezel] andmebaasis EEVA</ref> 1802–1820<ref>http://tartu.ester.ee/record=b1450253~S1*est</ref> ja [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonna]] esimene [[dekaan]] pärast ülikooli taastamist 1802. aastal<ref name="tänava">[http://www.tartupostimees.ee/749462/tartu-sai-j-w-f-hezeli-tanava/ "Tartu sai J. W. F. Hezeli tänava"] Tartu Postimees, 23.02.2012</ref><ref>Teistel andmetel 1801-1820: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/5567/oppejkor.pdf?sequence=1</ref>.

Tema poeg Johann [[Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel]] (09.08.1786, Giessen – 1831, Tartu) õppis 1802–06 Tartu Ülikoolis ja kaitses 1808. aastal filosoofiadoktori kraadi,. Hiljem töötas ta Tartus advokaadina, linnasündikuna[[linnasündik]]una (1810) ja ülikooli sündikuna[[sündik]]una (1812–19)<ref name="isik2">[http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=126 Hezel] TLÜAR rahvusbibliograafia isikuandmebaasis</ref> ning avaldas käistlusikäsitlusi [[Liivimaa]] õigusest.

Kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] kandis Hezeli nime praegune [[Juhan Liivi tänav]], kus Hezel elasoli elanud nüüdse arhiivihoone kohal asunud majas kuni surmani. 2012. aasta veebruaris otsustas Tartu linnavolikogu nimetada Hezeli järgi kesklinnas [[Hezeli tänav|majadeta tänava]], mis viib Juhan Liivi tänavalt [[Karl Ernst von Baeri tänav]]ale<ref name="tänava" />.