Alusheli: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
-zh |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
8. rida:
Alusheli mõiste üheks arendajaks oli [[Guido Arezzost|Arezzo Guido]], kes tegi oma traktaadis ”Micrologus de musica” (ca 1040) ettepaneku nimetada alushelid C, D, E, F, G, A vastavalt silpnimetustega ''ut, re, mi, fa, sol, la''. Nimetused tulenevad hümni ”Ut queant laxis” teksti värsside algussilpidest. Hümni värssidele vastavaid meloodiamotiive lauldi vastavalt tõusva helirea c, d, e, f, g, a helidelt.
Hiljem hakati Arezzo Guido kuueastmelist solmisatsioonimudelit ''ut, re, mi, fa, sol, la'' kasutama heksakordisüsteemis relatiivse intervallide mudelina ”tervetoon-tervetoon-pooltoon-tervetoon-tervetoon”, nii et mudel võis alata diatoonilise helisüsteemi erinevatelt helidelt. Selleks, et õppida meloodiaid, mis väljusid heksakordi kuue heli piiridest, oli vaja vahetada üks heksakord teise vastu. Sellist operatsiooni nimetati mõistega ''mutation'' ning ümbernimetamisel kasutati ühist alusheli. Keskaegset heksakordisüsteemi kasutati
==Alushelide altereerimine==
| |||