Sisekaitseakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
L tamm (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
L tamm (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
21. rida:
}}
 
 
[[File:EE-TLN-PIRITA-Academy of internal defence.JPG|thumb|250px|Sisekaitseakadeemia]]
'''Sisekaitseakadeemia''' (varem '''Sisekaitse Akadeemia''' ja '''Eesti Riigikaitse Akadeemia'''; [[inglise keel]]es ''Estonian Academy of Security Sciences'') on Eesti Vabariigi [[Siseministeerium]] haldusalas olev [[rakenduskõrgkool]], mis õpetab välja spetsialiste Eesti [[sisejulgeolek]]uasutustele (sh [[Eesti politsei|politseile]] ja [[Eesti piirivalve|piirivalvele]], päästealale, justiits- ning maksu- ja [[Toll (asutus)|toll]]isüsteemile). Sisekaitseakadeemia missioon on aidata sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamisega kaasa stabiilsuse ja turvalisuse suurendamisele riigis. <ref name="kodulehekülg" /> Kooli visioon on olla 2020. aastaks innovatiivne rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekualane õpi-, teadus- ja arenduskeskus. <ref name="kodulehekülg" />
 
31. rida:
 
Akadeemia põhiväärtused, millest kõik kooli töötajad ja kadetid oma tegevustes paksid lähtuma, on "5 A-d": ausus, austus, asjatundlikkus, avatus ja areng. <ref name="kodulehekülg" />
 
[[Pilt:Siimu kuju.jpg|thumb|left|Siimu kuju]]
 
===Siim===
42. rida ⟶ 44. rida:
===Sisekaitseakadeemia loomine===
 
[[1992]]. aasta jaanuaris alustas [[Siseministeerium]]i juures tööd akadeemia asutamistoimkond, mida juhtis [[Eduard Raska]]. Toimkonda kuulusid [[Liia Kubjas]], [[Elmar Nurmela]], [[Aadu Järva]], [[Mait Lang]], [[Ants Pihlak]], [[Aare Kruuser]], [[Kalle Luiga]], [[Olev Laanjärv]], [[Rein Loik]] ja [[Kalle Klandorf]]. Toimkonna ülesandeks oli loodava kooli ajutise põhikirja eelnõu koostamine. <ref name="aastat" /> Eesti Sisekaitse Akadeemia loodi [[15. aprill]]il [[1992]]. aastal [[Eesti Vabariigi valitsus]]e määrusega nr. 117. <ref name="Riigikaitse"> "Eesti Riigikaitse Akadeemia 1992-1998", [[Tallinn]] [[1998]], lk 7-8</ref>. Antud määrusega kinnitati ka kooli põhikiri, mille kohaselt oli akadeemia riiklik kõrgharidust andev õppeasutus, mis valmistas ette korra- ja riigikaitse spetsialiste ning ametnikke. <ref name="aastat" /> Algselt asus vastloodud Sisekaitse Akadeemia [[Haridus- ja Teadusministeerium|Kultuuri- ja Haridusministeerium]]i haldusalas, kuid alates [[1. juuli]]st [[1995]] kuulub kool [[Siseministeerium]]i haldusalasse. <ref name="Riigikaitse" />
 
Õppetöö ühe kursuse ehk 180 kadetiga algas [[12. oktoober]]il [[1992]], s.o 2,5 kuud pärast Vene armee lahkumist akadeemia territooriumilt. <ref name="vaadata" /> Esialgsesse struktuuri kuulusid kaitsekolledž (piirivalve ja kaitseväe suunaga), politseikolledž, korrektsioonikolledž ja tollikolledž (tolli ja kohtueelse uurimise õppesuunaga). [[1993]]. aastal alustas tööd päästekolledž. <ref name="looja" /> Akadeemia algusaastad olid väga keerulised. Ühelt poolt oli küsimuse all kooli staatuse erinev tõlgendamine [[Haridus- ja Teadusministeerium|Kultuuri- ja Haridusministeerium]]i ja kooli enda poolt - algse põhimääruse kohaselt oli tegu ülikooli tasemele vastava õppeasutusega, kuid ministeerium nägi akadeemias eelkõige [[rakenduskõrgkool]]i. Samuti tekitas ohtralt ebakõlasid sõjaväelaste ja tsiviilisikute koos koolitamine. <ref name="aastat" />
 
[[1993]]. aastal nimetati õppeasutus ümber [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]ks, <ref name="Riigikaitse" /> kuna oli selge, et algse nimetusega Sisekaitse Akadeemias ei sobi koolitada kaitseväelasi. <ref name="aastat" /> Kool kandis seda nime [[1998]]. aasta]]niaastani, kui akadeemia [[kaitseväekolledž]kaitse(väe]ikolledži ja [[Kaitseväe Väljaõppekeskus]]e liitmisel [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] moodustati. Akadeemia nimetati pärast seda valitsuse määrusega taas Sisekaitseakadeemiaks. Uues põhimääruses sätestati ka, et tegemist on riigi [[rakenduskõrgkool]]iga, kus haridust on võimalik omandada diplomiõppe õppekava alusel. <ref name="aastat" />
 
[[File:EE-TLN-PIRITA-Academy of internal defence.JPG|thumb|250px|Sisekaitseakadeemia]]
 
===Asukoht===
 
Asutamismäärusega [[1992]]. aastal sai kool endale [[Tallinn]]as, [[Pirita-Kose]]l (aadressiga [[Kase tee]] 61) asuva 14 hektari suuruse krundi koos seal asuvate endise [[Nõukogude Armee]] [[Tallinna Kõrgem Sõjalis-Poliitiline Kool|Tallinna Kõrgema Sõjalis-Poliitilise Kooli]] ([[:ru:Таллинское высшее военно-политическое строительное училище|ru]]) hoonete ja varadega. <ref name="Riigikaitse" /> Tegelikkuses sai akadeemia asutamistoimkond esialgu enda käsutusse vaid kaks tuba. Ülejäänud hoonetes paiknes endise [[Nõukogude Armee]] [[Tallinna Kõrgem Sõjalis-Poliitiline Kool|sõjakooli]] personal. Läbirääkimiste tulemusena läksid hooned ja varad järk-järgult akadeemiale. <ref name="aastat" />
 
Pärast [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimisi]] toimunud [[koalitsioon]]ikõnelusi kaalus [[Eesti valitsus|valitsus]] Sisekaitseakadeemia viimist [[Ida-Virumaa]]le või [[Muraste]]sse. <ref>Merike Tamm, [http://www.postimees.ee/?id=454570 Narva soovib Sisekaitseakadeemiat enda juurde], Postimees, 31. mai 2011</ref> Kolimisplaanid ei olnud lõplikult välistatud ka sama aasta sügiseks. Uue asukohana kaalus [[Riigi Kinnisvara AS]] [[Kreenholmi manufaktuur]]i ajaloolist hoonekompleksi [[Narva]]s ja [[Vaivara vald|Vaivara vallas]] asuvat Narva Futura uusarendust.<ref name="kantsi">[http://www.postimees.ee/572888/sisekaitseakadeemia-voib-kolida-kreenholmi-kantsi/ "Sisekaitseakadeemia võib kolida Kreenholmi kantsi"] Postimees, 22.09.2011 (vaadatud 22.09.2011)</ref> Akadeemia endise rektori [[Priit Männik]]u hinnangul tähendaks Sisekaitseakadeemia õppetöö kolimine Ida-Virumaale siiski õpetamise kvaliteedi olulist langust. <ref name="kvaliteedilangust">[http://www.postimees.ee/573652/endine-rektor-akadeemia-kolimine-virumaale-tahendaks-kvaliteedilangust/ "Endine rektor: akadeemia kolimine Virumaale tähendaks kvaliteedilangust"] Postimees, 22.09.2011 (vaadatud 22.09.2011)</ref>
84. rida ⟶ 88. rida:
Kuna Sisekaitse Akadeemias õpetati alguses nii tsiviilerialade kui ka sõjaväeliste erialade õpilasi, siis kehtis kuni [[1998]]. aastani koolis üsna sõjaväestatud kodukord. Sellel ajal olid üliõpilaste õppeplaanis ettenähtud 5 päeva õppimiseks ning laupäeviti toimus reservohvitseriõpe. Samuti tuli osaleda graafiku järgi akadeemia valveteenistuses ja olla päevnik ühiselamus, ei lubatud ilma loata akadeemia territooriumilt lahkuda ning vormi kandvate teenistuste erialade üliõpilastele oli vormi kandmine kohustuslik. Sellele ajaperioodil loeti Eesti Sisekaitse Akadeemia üliõpilaste õppeaeg ja ohvitseri koosseisulisel kohal teenimise aeg võrdseks tegevteenistusega [[Eesti Kaitsevägi | Eesti kaitseväes]] ning akadeemia kooliperet Eesti kaitsejõudude reserviks. <ref name="aastat" />
 
Sisekaitseakadeemias õppis [[2012]]. aasta]] kevadel ligi poolteist tuhat tudengit ja nüüdseks möödub Sisekaitseakadeemia tudengite õpiaeg nagu teisteski Eesti kõrgkoolides. Kaugemalt pärit tudengite päralt on [[ühiselamu]]d. Lisaks õppekavadele pannakse õppetöös suurt rõhku [[Sisekaitseakadeemia keelekeskus| võõrkeeltele]] ja kasutama innustatakse [[Sisekaitseakadeemia spordikeskus|spordikeskus]]t. Samuti on võimalik külastada[[Sisekaitseakadeemia raamatukogu| akadeemia raamatukogu]], mis on heal tasemel erialaraamatukogu. Kooli õppurite huve esindab aga aktiivselt [[Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindus| üliõpilasesindus]]. <ref name="kodulehekülg" />
 
== Koostöö ==