Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: muudetud en:Truffle
Unicodifying using AWB
1. rida:
'''Trühvliteks''' nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees. Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad [[viljakeha|viljakehad]]d moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees.<ref name="Leho Tedersoo, Triin Naadel"> Leho Tedersoo, Triin Naadel: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=3656 "Trühvleid kasvab ka Eestis"] Eesti Loodus, jaanuar 2011 </ref> Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt [[liik|liigist]], ning neid leiab [[orgaanika]]rikkast [[kõdu]]kihist või pinnasest kuni 30 cm sügavuselt.<ref> Helen Arusoo: [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel414_397.html "Trühvlid - Vahemere maius"] Loodusesõber, juuni 2003 </ref> Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad [[kottseened|kottseente]] [[hõimkond]]a, kuna nende [[eos]]ed tekivad [[eoskott]]ides ehk [[askus]]tes. [[Spoor]]id levitatakse [[fungivoorne|fungivoorsete]] loomade vahendusel. Selleks on trühvlitel hästi arenenud reproduktiivsed ehituslikud struktuurid, mis eritavad spetsiifilist [[lõhn]]a, mis meelitab loomi neid tuvastama ja tarbima.
 
Enamik trühvlitest on [[ektomükroriisne|ektomükoriissed]], sest nad koloniseerivad [[lehtpuu]]de [[juur]]i, moodustades [[ekstratselluraane|ekstratsellulaarseid]] interaktsioone ja kutsudes sellega esile [[sümbioos|sümbiontse]] koosluse tekkimise seene ja [[taimed|taime]] vahel. [[Mükoriisa]] kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks [[tamm (perekond)|tamm]]eliigid: näiteks ''[[Quercus rotundifolia]]'' Lam. ja [[harilik tamm]], kuid [[seenjuur]] võib samuti moodustuda pöögiliikide (''[[Fagus]]''), papli (''[[Populus]]''), hariliku haava (''[[Populus tremula]]''), kase (''[[Betula]]''), harilik sarapuu (''[[Corylus avellana]]'') ja hariliku männiga (''[[Pinus sylvestris]]'').<ref>{{cite web |url=http://www.truffle-uk.co.uk/home_uk_summer_truffle.php |title= finds' registered at Royal Botannical Gardens, Kew |accessdate= 17. mai 2008 |publisher=Truffle UK Ltd }}</ref><ref>
{{cite web |url=http://www.angelfire.com/wizard/kimbrough/Textbook/NonCultivatedEdibleFungi_blue.htm |title=Non-cultivated Edible Fleshy Fungi |accessdate=17. mai 2008 |quote=...it has been known for more than a century that truffles were mycorrhizal on various trees such as oak, beech, birch, hazels, and a few others }}</ref>
Trühvlid eelistavad [[savi]]kat ja [[lubi|lubjarikast]], kergesti vett läbilaskvat pinnast, mis on neuraalse või kergelt aluselise [[pH]]-ga <ref> Karen Hansen (Spring 2006). K. Griffith: "Basidiomycota truffles: Cup fungi go underground". ''Newsletter of the FRIENDS of the FARLOW''. Harvard University. "Generally, truffles seems to prefer. warm, fairly dry climates and calcareous soils", 17. mai 2008 </ref> <ref>{{cite web |url=http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml |title=Mushroom Production |accessdate=17. mai 2008 |author= |date=juuni 2004 |work=Mycology - Uses of Fungi |publisher=University of Sydney |quote=The soil of the truffiere tends to be alkaline, calcareous, and well drained. |archiveurl = http://web.archive.org/web/20080501070447/http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml <!-- Bot retrieved archive --> |archivedate = 1. mai 2008}}</ref>
Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad [[Euroopa]]s: [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s on tuvastatud 21 erinevat trühvliliiki, mis kuuluvad perekonda ''[[Tuber]]'' (perekonda kuuluvaid seeni kutsutakse ka "päris trühvliteks"), kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Lisaks perekonnale ''[[Tuber]]'' leidub maa-aluse viljakehaga seeni ka mitmes teises omavahel kaugelt suguluses olevas seenerühmas. Näiteks hirvepähklid (perekond ''[[Elaphomyces]]'') ja juurepähklid (''[[Rhizopogon]]''), mille lähimad sugulased on vastavalt hallitusseened (''[[Penicillium]]'') ja tatikud (''[[Suillus]]''). Ümar maasisene viljakehavorm on [[evolutsioon]]i jooksul tekkinud sõltumatult vähemalt 30 suuremas seenerühmas.<ref name="Leho Tedersoo, Triin Naadel"/>
Trühvlite väärtuslikkust mõisteti juba mitu sajandit tagasi – 18. sajandi [[gastronoom]] [[Brillat-Savarin]] täheldas, et trühvlid on "köögi [[teemant]]id". [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l peetakse enim väärtuslikuks ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, mille müügihind on võrreldes teiste liikidega kõrgem. Lisaks turustatakse järgneivaid liike – ''[[T. brumale]]'', ''[[T. aestivum]]'' ja ''[[T. magnatum]]''. Nende liikide hind on samuti märkimisväärselt kõrge, kuid siiski madalam kui ''[[T. melanosporum]]'' 'i hind. <ref> Cecilia Cordero, Pablo Cáceres, Gloria González, Karla Quiroz, Carmen Bravo,
Ricardo Ramírez, Peter D.S. Caligari, Basilio Carrasco, and Rolando García-Gonzales. "Molecular tools for rapid and accurate detection of black truffle (Tuber melanosporum Vitt.) in inoculated nursery plants and commercial plantations in Chile", Chilean Journal of Agricultural Reseach 71(3), juuli-september 2011</ref>
 
==Etümoloogia==
 
Sõna trühvel tuleneb [[Ladina keel | ladinakeelsest]] terminist ''[[tuber]]'', mis tähendab "köbrukest" või "kühmu". ''Tuber'''ist sai sõna ''tufer'', millest [[Euroopa]]s tuletati mitmeid erinevaid termineid: [[Prantsusmaa | prantsuse]] keeles ''truffe'', hispaania keeles ''trufa'', [[Taani|taani]] keeles ''Trøffel'', [[Saksamaa | saksa]] keeles ''Trüffel'', [[Rootsi|rootsi]] keeles ''tryffel'', [[Holland | hollandiholland]]i keeles ''truffel'', [[Poola|poola]] keeles ''trufel'', [[Horvaatia|horvaatia]] keeles ''tartuf'', [[Portugal|portugaliportugal]]i keeles sõnad ''trufa'' ja ''túbera'' on sünonüümid.<ref>Simpson J, Weiner E.(eds)(1989) ''Oxford English Dictionary'', 2. väljaanne, Clarendon Press, ISBN 0-19-861186-2</ref>
 
==Tüübid==
 
===Valge trühvel===
[[File:Truffle washed and cutted.jpg|pisi|Pestud ja lõigatud valge trühvel]]
 
Valge tühvel (''[[Tuber magnatum]]'') on pärit [[Itaalia]] põhjaosast [[Langhe]]' piirkonnast, mis asub [[Piemont]]e regioonis [[Alba]] linna lähedal. [[Itaalia]]s leiab valget trühvlit veel [[Molise]]'i regioonist [[Lõuna-Itaalia]]s ning [[San Miniato mäed|San Miniato mägedest]] [[Toscana]]s. Samuti on tuvastatud valge trühvli olemasolu [[Horvaatia]]s, [[Istria poolsaar]]el asuvast [[Motovun]]i metsast [[Mirna jõgi|Mirna jõe]] kaldal. <ref> [http://gastro.croatia.hr/Gastronomija/Regije/Jelo.aspx?idRegion=6&idMeal=45 ''Croatian National Tourist Board'']</ref>
Tamme (''[[Quercus]]''), hariliku sarapuu (''[[Corylus avellana]]''), hariliku haava (''[[Populus tremula]]''), papli (''[[Populus]]'') ja pöögi (''[[Fagus]]'') juurtel moodustuvad valge trühvli viljakehad võivad kasvada kuni 12 cm-ni diameetrilt ning võivad kaaluda kuni 500 g, kuigi tavaliselt on leitavad viljakehad palju väiksemate mõõtmetega. Viljaliha on kreemika kuni pruunikas valge tooniga.<ref name = "Carluccio03">{{cite book | author = Carluccio A | year = 2003 | title = The Complete Mushroom Book | publisher = Quadrille | isbn = 1-84400-040-0 | authorlink = Antonio Carluccio}}</ref> Itaalia valge trühvel on kõrgelt hinnatud ning on kõige suurema turuväärtusega. 2001. aastal oli ''T. magnatum'''i trühvlite kilohind 2000 kuni 4500 USD. Üks maailma suurimatest leitud trühvlitest kaalus 1,31 kilogrammi ning on kantud [[Guinnessi rekordite raamat]]usse. Selle leidis [[Giancarlo Zigante]] ja tema koer [[Horvaatia]]st, [[Buje linn]]a lähedalt.<ref> [http://www.guinnessworldrecords.com/records-11000/largest-truffle/ ''Guiness World Records''] "''Largest Truffle''"</ref>
Rekordiliselt on ühe trühvli eest makstud 330 000 USD. 2007. aasta detsembris ostis [[Macau kasiino]] omanik [[Stanly Ho]] selle hiiglasliku summa eest 1,5-kilogrammise trühvli, mille oli avastanud [[Luciano Savini]] ja tema koer. See leiti [[Pisa]] lähedalt ning müüdi oksionil, mis peeti samaaegselt nii [[Macau]]'s, [[Hong Kong]]is ja [[Firenze]]s.<ref>{{cite news | date=2. detsember 2007 | url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/7123414.stm | title=Giant truffle sets record price | publisher=[[BBC News]] | accessdate=2. detsember 2007}}</ref> 2007. aasta novembris maksis Ho järjekordse summa: 330 000 USD kahe valge trühvli eest, millest üks kaalus ligikaudu kilogrammi.
''[[Tuber magnatum pico]]'' 't on eeskätt leitud [[Põhja-Itaalia |Põhja-]] ja [[Kesk-Itaalia]]st, ''[[Tuber borchii]]'' ' ehk valkja trühvli leviala hõlmab [[Toscana]]t, [[Romagna]]t, [[Marche]]d ja [[Molise]]'t. Kumbki neist pole nii aromaatse lõhnaga kui [[Piemonte]]st pärit trühvlid, kuigi [[Città di Castello’]] trühvlid olid [[Piemonte]] eksemplaride omadustele väga lähedal.<ref name="Carluccio03"/>
 
===Must trühvel===
28. rida ⟶ 27. rida:
Suur osa saagist tuleb peaasjalikult [[Euroopa]]st: 45% [[Prantsusmaa]]lt, 35% [[Hispaania]]st, 20% [[Itaalia]]st ja väga väike osa [[Sloveenia]]st, [[Horvaatia]]st ja [[Austraalia]]st ([[Tasmaania]]st ja [[Lääne-Austraalia]]st). [[1900]]. aastal oli [[Prantsusmaa]] trühvlisaagiks ligikaudu 1000 tonni ''[[Tuber melanosporum]]'''i viljakehi. Saagikus on möödunud sajandiga tunduvalt vähenenud: hetkesisuga on selleks ligikaudu 20 tonni aastas. Soodsatel aastatel võib see ulatuda 46 tonnini aastas.
Ligikaudu 80% [[Prantsusmaa]] saagist tuleb riigi kaguosast: [[Provence]]'i regioonist ([[Vaucluse]]' ja [[Alpes-de-Haute-Provence]]'i allüksus), [[Dauphiné]]'st ([[Drôme]]' allüksus) ja [[Languedoc]]'st ([[Gard]]i allüksus). 20% saagist tuleb [[Edela-Prantsusmaa]]lt: [[Quercy]]' ([[Lot]]i allüksus) ja [[Périgord]]i regioonist.
[[Prantsusmaa]] suurim tühvliturg (arvatavasti ka maailma suurim) asub [[Richerenches]]' [[vald|vallas]], [[Vaucluse]]'is. [[Edela-Prantsusmaa]] suurim trühvliturg aga [[Lalbenque]]'i vallas, [[Quercy]]' regioonis. Nende kahe turu jaoks on kõige kiirem kuu jaanuar, kuna sellel perioodil eritavad mustad trühvlid kõige enam liigiomast lõhna. 2009. aasta detsembrist alates on musti trühvleid turul müüdud 1000-eurose kilohinnaga. <ref>Jean-Michel Fabre:[http://www.ladepeche.fr/article/2009/12/23/742355-Lalbenque-1-000-le-kg-la-truffe-de-Noel-au-prix-du-diamant.html "Lalbenque. 1 000 € le kg: la truffe de Noël au prix du diamant"], Ladepeche.fr, 23. detsember 2009</ref> [[Périgord]]'i musta trühvli genoomisekveneering avaldati märtsis 2010.<ref> [http://www.nature.com/nature/journal/v464/n7291/full/nature08867.html "Périgord black truffle genome uncovers evolutionary origins and mechanisms of symbiosis"] Nature 464, 15. aprill 2010</ref>
 
===Hiina trühvlid===
36. rida ⟶ 35. rida:
===Burgundia trühvel===
 
Musta [[Burgundia | burgundia]] trühvlit, mida teatakse ka kui suvetrühvlit (''[[Tuber aestivum]]/[[uncinatum]]''), leidub üle kogu Euroopa ning see on hinnatud oma kulinaarsete omaduste poolest. Liigisisene varieeruvus eristab kahte erinevat tüüpi: burgundia trühvel, mille viljakehi kogutakse sügisest kuni detsembrini, ja suvetrühvlid, mis on leitavad suvel. Suvetrühvlite viljaliha on burgundia trühvlite omast palju heledam ning aroom tagasihoidlikum.
 
===Teised liigid===
[[File: Tuber oregonense 35390.jpg |pisi| ''[[Tuber oregonense]]'''i spoor]]
 
Kaks vähem kasutatud trühvliliiki on must trühvel (''[[Tuber macrosporum]]'') ja Scorzone'i trühvel (''[[Tuber aestivum]]''). [[Ameerika Ühendriigid|USA]] looderannikul kultiveeritakse mitmeid trühvliliike nii liigi säilimise seisukohast kui ka kaubanduslikel eesmärkidel. Tähelepanuväärsema osa moodustavad oregoni valged trühvlid (''[[Tuber oregonense]]'') ja ''[[Tuber gibbosum]]''.
46. rida ⟶ 45. rida:
===Trühvlisarnased liigid===
 
Termin "trühvel" on omistatud mitmetele teistelegi sarnastetele maa-aluste seente [[perekond|perekondadele]]adele. Perekondi ''[[Terfezia]]'' ja ''[[Tirmania]]'' sugukonnast ''[[Terfeziaceae]]'' tuntakse ka kui kõrbe trühvleid, mis pärinevad [[Aafrika]]st ja [[Lähis-Ida]]st. Harti trühvliks nimetatakse trühvlite viljakehi [[sugukond|sugukonnast]] ''[[Elaphomycetaceae]]''. ''[[Pisolithus tinctorius]]''t ehk boheemia trühvlit on tarvitatud [[Saksamaa]]l.<ref name = "Ramsbottom53">{{cite book | author = Ramsbottom J | year = 1953 | title = Mushrooms & Toadstools | publisher = Collins | id = ISBN }}</ref>
 
==Ajalugu==
 
===Antiikaeg===
Esmakordselt mainiti trühvleid [[neo-sumer]]ite kirjutistes, milles kirjeldati [[Amoriitide armee]] söömisharjumusi<ref> Chiera, E. : "Nos. 58 and 112", ''Sumerian Epics and Myths'', Chicago, 1934 </ref>, ning hiljem [[Theophrastus]]e kirjutistes 4. sajandil e.m.a.. Klassikalisel ajal arvati, et trühvlid on mõistatusliku päritoluga; [[Plutarchos]] ja paljud teised arvasid, et trühvlid moodustuvad niiskes mullas äikese tulemusena tekkiva soojusese mõjul, [[Juvenal]] spekuleeris, et äike ja vihm on vaid trühvlite moodustumisele kaasaaitavad tegurid. [[Cicero]] pidas trühvleid "maa lasteks", kuid [[Dioscorides]]e arvates olid need vaid juuremügarad. <ref name="Ramsbottom53"/>
[[Klassikaline ajajärk|Klassikalisel perioodil]] saadi [[Itaalia]]st kolme liiki trühvleid: ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, ''[[Tuber magnificanus]]'' 't ja ''[[Tuber magnatum]]'' 'it. Seevastu [[Rooma]]s kasutati vaid trühvlitega sarnanevaid ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehi, mis pärinesid [[Lesbos]]elt, [[Kartaago]]st ja eelkõige [[Liibüa]]st, mille [[kliima]] oli siis palju kuivem kui tänapäeval.<ref name="Ramsbottom53"/> ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljaliha on hele ja õrnroosa varjundiga. Erinevalt trühvlitest ei oma ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehad maitset. [[roomlased | Roomlased]] kasutasid kõrbe trühvlit maitse edasikandjana, kuna viljalihasse imenduvad seda ümbritsevad maitsed.
 
===Keskaeg===
Trühvleid kasutati [[keskaeg|keskajal]] väga harva. Trühvlite otsimist mainis 1481. aastal [[Bartolomeo Platina]], kes täheldas, et trühvlijahis pole [[Notza]] emistele võrdväärseid konkurente, kuigi nad peaks suukorvistama, et vältida kalli auhinna ära söömist.<ref> Benjamin, D. R. (1995): "Historical uses of truffles", ''Mushrooms: Poisons and Panaceas — A Handbook for Naturalists, Mycologists and Physicians'', New York: WH Freeman and Company, pp. 48–50, ISBN 0716726009 </ref>
 
===Renessanss ja kaasaeg===
65. rida ⟶ 63. rida:
 
[[Jean-Anthelme Brillat-Savarin]] ([[1825]]) märkis iseloomuliku skeptitsismiga:
 
 
''Haritud mehed on otsinud teed saladuseni, ja unistanud, et nad avastavad "seemne". Nende unistused läksid luhta: saagikoristusele ei järgnenud kunagi külvamist, kuid see ehk ongi hea, kuna üheks kõige suuremaks väärtuseks trühvlite juures on nende kallidus. Võimalik, et neid ei hinnataks siis nii kõrgelt, kui nad oleksid odavamad.''
 
 
Sellele vaatamata on trühvlid kultiveeritavad. Juba väga varakult ([[1808]]) õnnestusid katsed trühvleid kultiveerida ([[Prantsusmaa]]l tuntakse ''trufficulture''-na). Pikaldaselt täheldati, et trühvlid kasvavad teatud puude juurtega koos ning [[1808]]. aastal [[Joseph Talon]] [[Apt]]ist ([[Vaucluse]]'i allüksus, [[Lõuna-Prantsusmaa]]) külvas mõned tõrud, mis pärinesid tammedelt, mille lähedalt võis leida trühvleid. Eksperiment oli edukas: aastaid hiljem leiti noorte tammepuude alt pinnasest trühvlite viljakehi.
83. rida ⟶ 79. rida:
1999. aastal koristati esimesed austraalia trühvlid ja seda pärast kaheksat aastat tööd [[Tasmaania]] pinnal. Puud n-ö nakatati trühvlitega lootuses luua kohalik trühvlitööstus. Nende edu ja sel moel saadud trühvlite kvaliteet on julgustanud väiketööstuse kujunemist. [[Lääne-Austraalia]] ettevõte [[The Wine and Truffle Co]] koristas oma esimese saagi [[2004]]. aastal. [[2005]]. aastal õnnestus neil leida 1 kilogrammi raskune trühvel. [[2008]]. aastal suutsid nad hinnanguliselt koguda 600 kg trühvleid oma istanduse viljakast pinnasest, mis paiknes Manjimupis. Edaspidi on The Wine and Truffle Co oma tootmisala laiendanud külmemate [[Victoria]] ja [[New South Wales]]i regioonide suunas.
 
[[Tasmaania]] trühvlikasvatajad Michael ja Gwynneth Williams leidsid [[2010]]. aasta juunis oma valduselt Myrtle Bankil (paikneb [[Launceston]]i lähedal) [[Austraalia]] suurima trühvli. See kaalus 1,084 kg. <ref name="Launceston Examiner">{{cite web| title=Northeast growers break record with 1084g truffle find| url=http://www.examiner.com.au/news/local/news/business/northeast-growers-break-record-with-1084g-truffle-find/1869406.aspx| publisher=[[The Examiner]]| date=27. juuni 2010}}</ref> Gwynneth Williams, kõneledes Austraalia ABC Radio eetris, ütles, et selle kilohinnaks on määratud umbkaudu 1,500 AUSD.<ref name="ABC Radio">Australia's ABC Radio, Local Radio network, "Australia All Over" program, 27. juuni 2010</ref>
 
==Otsimine==
[[File:Cochon truffier.JPG|pisi|Trühvlite otsimine]]
 
Vabas looduses otsitakse trühvleid spetsiaalselt treenitud [[siga|sigade]]de (trühvlisigade) või siis [[koer]]te abil. Hetkel on ainsaks tunnustatud tõuks [[romagna veekoer]], kuigi praktiliselt on võimalik selleks otstarbeks treenida igat [[tõug]]u. <ref> Krista Simmons (28. august 2009): "On the hunt for truffles in Western Australia", Los Angeles Times, 31. august 2009. "Traditionally, truffle hunters — the Aussies call them "punters" — have used pigs to track their prey. More recently, punters have started using dogs, which, unlike pigs, will settle for a biscuit instead of chowing down on the truffle."</ref>
{| class="wikitable"
|-
112. rida ⟶ 108. rida:
===Trühvliõli===
 
Trühvliõli kasutatakse sageli palju odavama ja mugavama aseainena trühvlitele, et maitsestada või tuua toiduvalmistamises paremini trühvlite maitset ja aroomi esile. Suur osa toodetud trühvliõlist ei sisalda aga ainsatki trühvlit.<ref name=Patterson2007>{{cite news |url=http://www.nytimes.com/2007/05/16/dining/16truf.html |title=Hocus-Pocus, and a Beaker of Truffles |accessdate=17. mai 2008 |author=Daniel Patterson |date= 16. mai 2007 |publisher=New York Times |quote=Most commercial truffle oils are concocted by mixing olive oil with one or more compounds like 2,4-dithiapentane }}</ref> Suurem osa õlist on tegelikult oliiviõli, mida on tehislikult maitsestatud sünteetilise ühendiga, näiteks [[2,4-dithiapentaan]]. <ref name=Patterson2007/> [[New York Times]]is on Daniel Patterson teatanud, et "isegi praegu võib kohata kokki, kes on üllatanud pärast seda, kui on kuulnud, et trühvliõli ei pärine tegelikult ehedatest trühvlitest".
 
===Trühvliviin===
Märkimisväärne osa turustatavast trühvliõlist on valmistatud sünteetilise ühendi põhjal, nagu seda on [[2,4-dithiapentaan]]. Sedasi on valmistatud ka enamik muid trühvlitooteid. Kuid alkoholis on trühvlimaitse edasiandmiseks kasutatud ehedaid trühvleid. Esimese trühvliviina, Black Moth Vodka, näol on tegemist hariliku viinaga, millesse on lisatud musti [[Périgord]]i trühvleid (''[[Tuber melanosporum]]'''it). Peamiselt kasutatakse kõnealust alkoholi puhtal kujul, kuid ka segatuna mitmetesse kokteilidesse. Leidub hulgaliselt kokki, kes kasutavad trühvliviina toitude maitsestamiseks. Selleks aurustatakse alkohol toiduvalmistamise ajal, trühvlile omane aroom aga säilib. <ref> [http://www.mycorrhizalsystems.com/vodka-natural-way-taste-truffles "VODKA - the natural way to taste truffles?"] Mycorrhizal Systems Ltd, 21. aprill 2010 </ref>
 
 
 
==Vaata ka==