Redaktsioon: 22. märts 2012, kell 11:34 redigeeri Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 283 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Anatoomia ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. august 2012, kell 21:40 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust Unicodifying using AWB Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Skeletal muscle.jpg\|pisi\|Skeletilihase struktuur]] '''Skeletilihaskude''' ehk vöötlihaskude on tahtele alluv [[kude]], mida kontrollib somaatiline [[närvisüsteem]]. See on üks kolmest peamisest lihaskoe tüübist südame- ja silelihaskoe kõrval. Skeletilihased kinnituvad luudele kollageeni kimpudest moodustunud [[kõõlus~~\|kõõluste~~]]te abil. Kude on mesodermaalset päritolu. Skeletilihase moodustavad skeletilihaskiud ehk vöötlihaskiud ehk vöötlihasrakud. Need kiud on pikad, silindrikujulised, hulktuumsed ning koosnevad müofibrillidest. Müofibrille moodustavad lihasvalgud aktiin ja müosiin. [[Aktiin]] ja müosiin omakorda moodustavad [[sarkomeer\|sarkomeere]], mis on skeletilihaskiudude põhiline funktsionaalne üksus, skeletilihase vöödilise mustri põhjus ja vajalik lihaskontraktsiooni jaoks. Skeletilihas kujutab endast [[sidekude\|sidekoeliste]] fastsiatega ümbritsetud lihaskiudude kimpusid. Lihaskiud kimpudes on üksteise suhtes paralleelsed. Kimpude asetus üksteise, aga ka kõõluste suhtes varieerub.<ref name=Martini> Martini, Frederic H.; Timmons, Michael J.; Tallitsch, Robert B. (2008). Human Anatomy (6 ed.). Benjamin Cummings. pp. 251–252. ISBN 9780321500427. </ref> ▼ ▲Skeletilihase moodustavad skeletilihaskiud ehk vöötlihaskiud ehk vöötlihasrakud. Need kiud on pikad, silindrikujulised, hulktuumsed ning koosnevad müofibrillidest. Müofibrille moodustavad lihasvalgud aktiin ja müosiin. [[Aktiin]] ja müosiin omakorda moodustavad [[sarkomeer~~\|sarkomeere~~]]e, mis on skeletilihaskiudude põhiline funktsionaalne üksus, skeletilihase vöödilise mustri põhjus ja vajalik lihaskontraktsiooni jaoks. Skeletilihas kujutab endast [[sidekude\|sidekoeliste]] fastsiatega ümbritsetud lihaskiudude kimpusid. Lihaskiud kimpudes on üksteise suhtes paralleelsed. Kimpude asetus üksteise, aga ka kõõluste suhtes varieerub.<ref name=Martini> Martini, Frederic H.; Timmons, Michael J.; Tallitsch, Robert B. (2008). Human Anatomy (6 ed.). Benjamin Cummings. pp. 251–252. ISBN 9780321500427. </ref> ==Skeletilihaste rühmad== 14. rida ⟶ 12. rida: #Käävjate lihaste lihasekõht kitseneb otste poole ja läheb üle kõõluseks. Selle rühma lihased paiknevad jäsemetel. #Sõõr- ja sulgurlihased paiknevad kontsentriliselt ümber ava, süvendi. Kui lihas kontrakteerub, siis ava mida see lihas ümbritseb, muutub väiksemaks. Need lihased tihti sisemiste ja välimiste vahekäikude sisse- ja väljapääsudes. Selles rühmas on näiteks suu ja silma sõõrlihas. ==Skeletilihaskiud== 21. rida ⟶ 18. rida: Lihaskiud saab klassifitseerida kahe tunnuse alusel, milleks on: müosiini tüüp lihaskius (kiire või aeglane) ja millisel määral läbib lihaskiud oksüdatiivse fosforüleerimise. Nendest omadustest tulenevalt saab skeletilihaskiud jagada kaheks: tüüp I ja tüüp II. Tüüp I kiud on punased neis sisalduva hapnikku siduva müoglobiini tõttu. Punased kiud on vastupidavad ja väsivad aeglaselt, kuna sünteesivad ATP-d aeroobselt (oksüdatiivne metabolism). Tüüp II kiud on valged müoglobiini puudumise tõttu ning sisaldavad glükolüütilisi ensüüme. Valged kiud on tõhusad lühikesteks kiireteks liigutusteks ja jõuliigutusteks ning kasutavad nii aeroobset kui anaeroobset metabolismi, sõltuvalt konkreetsest alatüübist. Valged lihaskiud on kiiremad väsima. {\| class="wikitable sortable" <table border=1> <caption>Tabel 1</caption> <ref name=Spordi > Ööpik, V.; Port, K.; Jalak, R.; ''et al''. (2006). Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained – II tase. Lk. 39. </ref> <tr> 154. rida ⟶ 150. rida: <td>Suur</td> \|} '''Tüüp I kiud''' Punased kiud. Aeglased, oksüdatiivsed. Aeglane kokkutõmme, aeglane väsimine. Iseloomulikud tunnused Palju müoglobiini Palju mitokondreid Palju verekapillaare 187. rida ⟶ 182. rida: *Vajalikud näiteks sprintimisel Individuaalsed skeletilihased on nende kolme kiutüübi (I, IIa, IIx) kombinatsioonid, aga nende proportsioonid lihases varieeruvad sõltuvalt lihase tegevusest. Kuigi lihas on kombinatsioon kolmest erineva iseloomuga kiust, siis motoorne üksus saab koosneda vaid ühte tüüpi lihaskiududest. Seda demonstreerib lihaskontraktsioon. Näiteks nõrga kontraktsiooni puhul aktiveeruvad ainult tüüp I motoorsed üksused. Need kiud lähevad kasutusse peamiselt vastupidavusaladel. Tugevamal kontraktsioonil osalevad tüüp IIa kiud. Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel. Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiudusid kasutatakse tarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti. Arenenud elektromüograafia tehnoloogiad(EMG techniques) võimaldavad uurida, millised lihaskiud rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle. Arvatakse, et skeletilihaskiudude totaalne arv organismis elu jooksul ei muutu. Arvatakse ka, et lihaskiudude tüübid ei varieeru sõltuvalt soost või vanusest, kuid erinevates lihastes ja erinevatel inimestel lihaskiudude tüübid varieeruvad märkimisväärselt. Väheaktiivsetel meestel, naistel ja lastel on 45% tüüp II ja 55% tüüp I kiudusid. <ref name=webball> http://www.webball.com/cms/page7137.cfm </ref> Tippsportlastel täheldatakse teatud mustreid kiudude esinemisel lihastes. Näiteks vastupidavusalade sportlastel on rohkem tüüp I kiudusid. Sprinteritel jällegi suurel hulgal tüüp IIb kiude. Keskmaajooksjatel esineb ligikaudu võrdsel hulgal tüüp IIa ja IIx kiudusid. Sama on sageli ka jõualade, näiteks heitjad ja hüppajad puhul. On pakutud, et erinevat tüüpi harjutused ja treening kutsuvad esile muutusi skeletilihaskiududes. <ref name=webball />. Veel arvatakse, et kui mõnda aega järjepidevalt teha vastupidavustüüpi treeningut, siis osad tüüp IIb kiud transformeeruvad tüüp IIa kiududeks. Üksmeel selles siiski puudub. Samuti võib olla, et IIb kiud suurendavad anaeroobset võimekust pärast kõrge intensiivususega vastupidavustreeningut, mis viib neid tasemele, kus nad on võimelised aeroobseks metabolismiks sama tõhusalt kui treenimata lihaste aeglaselt kokkutõmbuvad kiud. Seda oleks võimalik saavutada mitokondrite suuruse ja arvu suurenemisega ning sellega seotud muutustega, mitte muutustega kiu tüübis.▼ ▲Individuaalsed skeletilihased on nende kolme kiutüübi (I, IIa, IIx) kombinatsioonid, aga nende proportsioonid lihases varieeruvad sõltuvalt lihase tegevusest. Kuigi lihas on kombinatsioon kolmest erineva iseloomuga kiust, siis motoorne üksus saab koosneda vaid ühte tüüpi lihaskiududest. Seda demonstreerib lihaskontraktsioon. Näiteks nõrga kontraktsiooni puhul aktiveeruvad ainult tüüp I motoorsed üksused. Need kiud lähevad kasutusse peamiselt vastupidavusaladel. Tugevamal kontraktsioonil osalevad tüüp IIa kiud. Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel. Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiudusid kasutatakse tarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti. Arenenud elektromüograafia tehnoloogiad(EMG techniques) võimaldavad uurida, millised lihaskiud rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle. Arvatakse, et skeletilihaskiudude totaalne arv organismis elu jooksul ei muutu. Arvatakse ka, et lihaskiudude tüübid ei varieeru sõltuvalt soost või vanusest, kuid erinevates lihastes ja erinevatel inimestel lihaskiudude tüübid varieeruvad märkimisväärselt. Väheaktiivsetel meestel, naistel ja lastel on 45% tüüp II ja 55% tüüp I kiudusid. <ref name=webball> http://www.webball.com/cms/page7137.cfm </ref> Tippsportlastel täheldatakse teatud mustreid kiudude esinemisel lihastes. Näiteks vastupidavusalade sportlastel on rohkem tüüp I kiudusid. Sprinteritel jällegi suurel hulgal tüüp IIb kiude. Keskmaajooksjatel esineb ligikaudu võrdsel hulgal tüüp IIa ja IIx kiudusid. Sama on sageli ka jõualade, näiteks heitjad ja hüppajad puhul. On pakutud, et erinevat tüüpi harjutused ja treening kutsuvad esile muutusi skeletilihaskiududes. <ref name=webball />. Veel arvatakse, et kui mõnda aega järjepidevalt teha vastupidavustüüpi treeningut, siis osad tüüp IIb kiud transformeeruvad tüüp IIa kiududeks. Üksmeel selles siiski puudub. Samuti võib olla, et IIb kiud suurendavad anaeroobset võimekust pärast kõrge intensiivususega vastupidavustreeningut, mis viib neid tasemele, kus nad on võimelised aeroobseks metabolismiks sama tõhusalt kui treenimata lihaste aeglaselt kokkutõmbuvad kiud. Seda oleks võimalik saavutada mitokondrite suuruse ja arvu suurenemisega ning sellega seotud muutustega, mitte muutustega kiu tüübis. ==Skeletilihaskiu struktuur== Iga [[organell]] ja makromolekul lihaskius toetab lihaskiu funktsiooni. Lihaskiu [[rakumembraan\|plasmamembraani]] nimetatakse sarkolemmiks ja tsütoplasmat sarkoplasmaks. Sakoplasmas on müofibrillid. Müofibrillid on pikad proteiini kimbud, diameetriga umbes 1 mikromeeter. Iga müofibrill sisaldab müofilamente. Tuumad on lamenenud, perifeersed, vastu sarkolemmi. Müofibrillide vahel on mitokondrid. Lihaskoes puudub siledapinnaline [[endoplasmaatiline retiikulum]], sisaldab hoopis sarkoplasmaatilist retiikulumi. Sarkoplasmaatiline retiikulum on torukeste süsteem, paralleelne lihaskiududega ning toimib kaltsiumi reservuaarina. Kaltsium on vajalik lihaste kontraktsiooniks. Sarkolemm sopistub risti lihaskiudude vahele ja moodustab triaadi ehk T-süsteemi. Ühte T-süsteemi kuuluvad kaks terminaalset tsisterni ja nendevaheline T-toruke. Terminaalsete tsisternide piirkonnas on sarkoplasmaatiline retiikulum ning T-süsteem tihedalt seotud. <ref> Vain, Arved. (2002). Müomeetria. Skeletilihaste funktsionaalse seisundi biomehaaniline diagnostika. Tartu, Tartu Ülikool. Lk.5. </ref> T-torukesed on teed aktsioonipotentsiaalile. Viimane on signaal sarkoplasmaatilisele retiikumile, et see vabastaks kaltsiumi, mis põhjustab lihase kontraktsiooni. ==Raku füsioloogia ja kontraktsioon== Lisaks sarkomeere moodustavatele aktiinile ja müosiinile on skeletilihaskiududes veel kaks regulaatorvalku, troponiin ja tropomüosiin, mis on osalised lihaskontraktsioonis. Need valgud on seotud aktiiniga ja teevad koostööd, et takistada puhkeolekus aktiini interaktsiooni müosiiniga. Erutuse skeletilihasrakus tekitab neurotransmitter atsetüülkoliin, mis vabaneb neuromuskulaarses ühenduses motoorsete närvide poolt.<ref> Costanzo, Linda S. (2002). Physiology (2nd ed.). Philadelphia: Saunders. pp. 23. ISBN 0-7216-9549-3. </ref> Kui rakk on aktsioonipotentsiaali poolt piisavalt stimuleeritud, et kokku tõmbuda, vabastab raku sarkoplasmaatiline retiikulum ioonset kaltsiumi (Ca<sup>2+</sup> 206. rida ⟶ 198. rida: ==Skeletilihase füüsikalised aspektid== Lihase jõud on proportsionaalne füsioloogilise ristlõikepindalaga ja lihase kiirus on proportsionaalne lihase pikkusega. <ref> National Skeletal Muscle Research Center; UCSD, Muscle Physiology Home Page – Skeletal Muscle Architecture, Effect of Muscle Architecture on Muscle Function </ref> Kõõluse tugevuse määravad mitmed biokeemilised parameetrid, sealhulgas vahemaa lihase luule seondumiste vahel, lihase suurus ja pöörlemistelg. Lihased on üldiselt organiseeritud nii, et samal ajal, kui üks grupp lihaseid tõmbub kokku, siis teine grupp lõdveneb või pikeneb. Antagonism närviimpulsi ülekandel lihastesse tähendab, et on võimatu täielikult stimuleerida kahe vastandliku lihase kokkutõmmet samal ajal. Tasakaaluliigutuste ajal, näiteks heitmine/viskamine, toimub eriti liigutuse lõpupoole nii-öelda pidurdussüsteem. Rinnalihased ja deltalihase anterioorne osa kontrakteeruvad, et tõmmata kätt ettepoole. Samal ajal lihased õla taga ka kontrakteeruvad ekstsentriliselt, et aeglustada liikumist viskamisel vigastuse vältimiseks. Treeningprotsessi osa on õppida lõdvestama antagonistlikud lihased, et suurendada rinda ning anterioorsesse õlga rakendatavat jõudu. Lihaskontraktsioon põhjustab vibratsiooni ja heli. <ref> Barry, D. T. (1992). "Vibrations and sounds from evoked muscle twitches". Electromyogr Clin Neurophysiol. 32 (1–2): 35–40. PMID 1541245. </ref> Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased teevad 10–30 kontraktsiooni sekundis (10–30 Hz). Kiiresti kokkutõmbuvad lihased 30 kuni 70 kokkutõmmet sekundis (30–70 Hz). <ref> Peak Performance – Endurance training: understanding your slow twitch muscle fibres will boost performance ▼ </ref> Nii heli kui vibratsioon peaks tekkima ka näiteks käe rusikasse pigistamisel.▼ ▲Lihaskontraktsioon põhjustab vibratsiooni ja heli. <ref> Barry, D. T. (1992). "Vibrations and sounds from evoked muscle twitches". Electromyogr Clin Neurophysiol. 32 (1–2): 35–40. PMID 1541245. </ref> Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased teevad 10–30 kontraktsiooni sekundis (10–30 Hz). Kiiresti kokkutõmbuvad lihased 30 kuni 70 kokkutõmmet sekundis (30–70 Hz). <ref> Peak Performance – Endurance training: understanding your slow twitch muscle fibres will boost performance ▲ </ref> Nii heli kui vibratsioon peaks tekkima ka näiteks käe rusikasse pigistamisel. ==Viited==

Skeletilihaskude: erinevus redaktsioonide vahel