Erinevus lehekülje "Pakend" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 499 baiti ,  7 aasta eest
Unicodifying using AWB
P (mall ära)
(Unicodifying using AWB)
'''Pakend''' on mis tahes [[materjal|materjalist]]ist valmistatud [[toode]], mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba [[olelusring|olelusringi]]i vältel: [[toore|toormest]] kuni valmiskaubani ning [[tootja]] käest tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid [[ühekorrapakend|ühekorrapakendeid]]eid.<ref name="taaratark"/>
 
==Ajalugu==
Iidsete pakendite uurimine moodustab olulise osa [[arheoloogia|arheoloogiast]]st. Esimesed pakendid valmistati lihtsatest kättesaadavatest materjalidest: kõrkjatest korvid, [[Nahk (materjal)|nahast]] ja [[kangas|kangast]]t kotid, [[puit|puust]] kastid, [[keraamika|keraamilised]] vaasid, puidust tünnid jne. Uute materjalide areng tõi kaasa ka uute materjalide kasutamise pakendite valmistamisel: näiteks [[klaas|klaasist]]ist ja [[pronks|pronksist]]ist anumad.
 
Esimene märge [[paber|paberi]]i kasutamisest pakendimaterjalina pärineb aastast 1035, kui üks [[Pärsia]] seikleja märkis [[Kairo]] turgu külastades, et [[juurvili|juurviljad]], [[ürt|ürdid]] ning [[raud|rauast]] esemed pakiti kliendi jaoks paberisse.<ref name="Twede"/>
 
19. sajandi alguses hakati valmistama rauast ning kaetud [[teras|terasest]]est kanne. Pappkarbid ning [[vineer|vineerist]]ist kastid võeti kasutusele 19. sajandi lõpul. 20. sajandil toimunud pakendite areng suurendas tootmisefektiivsust ning parandas toiduainete kaitstust, nt [[bakeliit|bakeliidist]] pudelikorgid, läbipaistvast [[tsellofaan|tsellofaanist]]ist pakkimismaterjalid. Pakendite omaduste ja funktsioonide parandamiseks hakati kasutama lisamaterjale, nagu näiteks [[alumiinium|alumiiniumi]]i ning erinevat tüüpi [[plastik|plastikuid]]uid.<ref name="Brody"/> Tehasesisene [[ümbertöötlus]] on pakkematerjalide tootmise juures olnud pikka aega tavapärane protsess. Juba aastaid on olnud tulemuslik [[alumiinium|alumiiniumi]]i ning paberi baasil valmistatud [[toode|toodete]]te ümbertöötlemine lõpptarbija poolt. Alates 1980. aastatest on selline tegevusviis kinnistunud tänu arenenud [[prügivedu|prügiveole]], tarbijate teavitamisele ning [[seadusandlus|seadusandlikule]] survele.
 
Enamik tähtsamatest uuendustest pakendamises kujunesid välja [[militaartööstus|militaartööstuses]]es, kuna osa militaarkaupade pakenditest on valmistatud samadel põhimõtetel, mis tavakaubanduse pakendid. Teisalt leidub militaartööstuses kaupu, mida on vaja pakendada rangete spetsiifiliste [[nõue|nõuete]]te järgi.<ref name="Maloney"/>
 
==Pakendite eesmärgid==
*Füüsiline kaitse – pakendatud objektid vajavad kaitset [[mehhaaniline vigastus|mehhaaniliste vigastuste]], [[vibratsioon|vibratsiooni]]i, [[elektrilaeng|elektrilaengute]]ute, [[muljumine|muljumise]], [[temperatuur|temperatuuri]]i ja teiste [[keskkonnamõju|keskkonnamõjude]]de eest.<ref name="Choi"/>
*Tõkestamine – kaitse [[hapnik|hapniku]]u, veekahjustuste, [[tolm|tolmu]]u ja teiste [[keskkonnategurid|keskkonnategurite]] eest. Läbiimbumiskindlus on [[disain|disaini]]i juures oluline faktor. Osa pakendeid sisaldavad [[Indikaatorid (pakendamise lisatarvikud)|indikaatoreid]], näiteks niiskuse imajaid (''desiccants'') või hapniku neelajaid, et pikendada [[säilivusaeg|säilivusaega]]a. Toidupakendite puhul kasutatakse pakendisisese [[tehislik atmosfäär|tehisliku atmosfääri]]<ref name="Lee"/> loomist, et tagada puhas, värske, [[steriilsus|steriilne]] kaup säilivusaja lõpuni.
*Rühmitamine – efektiivsuse eesmärgil pakendatakse väikesed objektid kokku ühte pakendisse. Näiteks karpi, kus on tuhat pliiatsit, on lihtsam käsitseda, kui tuhandet eraldiseisvat pliiatsit. [[vedelik|VedelikudVedelik]]ud, [[puuder|puudrid]] ja [[graanul|graanulid]]id vajavad samuti grupeerimist.
*[[informatsioon|InformatsiooniInformatsioon]]i edastamine – pakenditel olev informatsioon annab teavet toote kasutamise, transportimise ning [[ümbertöötlemine|ümbertöötlemise]] või hävitamise kohta. Teatud toodete puhul, nagu näiteks [[ravim|ravimid]]id, toit, [[meditsiin|meditsiinilised]]ilised ning [[keemiline aine|keemilised]] tooted, on [[valitsus|valitsuse]]e poolt nõutud teatud [[informatsioon]] pakendil.
*[[Turundus]] – samuti on pakendite eesmärk toote [[reklaam|reklaamimine]]imine ostjatele. Pakendite füüsiline ning [[graafiline disain]] on arenenud juba mitmeid aastakümneid. Alates uute materjalide kasutusele võtmisest, lõpetades pilkupüüdvate ning eripäraste disainielementide loomisega.
*Turvalisus – pakendid mängivad olulist rolli riski vähendamisel toodete transpordil. Pakendeid on võimalik valmistada avamiskindlalt, et avastada pakendi enneaegset avamist ja sellega kaasnevat [[võltsing|võltsimist]] või toote rikkumist.<ref name="Johnston"/> Samuti on välja töötatud pakenditüübid, mis vähendavad varastamise ohtu. Osad pakendid on loodud varastamiskindlatena ning osadel pakenditel on vargust näitavad [[pitsat|pitsatid]]id. Spetsiaalsed [[pitsat|pitsatid]]id ning [[turvamärgis|turvamärgised]]ed annavad kindluse, et pakendit ning selles leiduvat toodangut pole [[võltsing|võltsitud]]. Pakendid võivad lisaks sisaldada ka värvi pakikesi, [[raadiosagedus|raadiosagedusel]]el töötavaid kleebiseid (RFID) või [[elektroonika|elektroonilisi]] kauba järelvalve kleebiseid, mida on võimalik aktiveerida või tuvastada teatud punktides. Viimased vajavad deaktiveerimiseks spetsiaalseid tööriistu. Sellisel juhul on pakendi kasutamine vahend kauba kadude vähendamiseks.<ref name="HowStuffWorks"/>
*Mugavus – pakendite juurde kuuluvad lisad, mis muudavad pakendi käsitsemise, kandmise, hoiustamise, müügi, sulgemise, avamise ning ümberkäitlemise lihtsamaks. Nt rihmad või sangad.
*[[doos|Doseerimine]] – erinevate toodete pakendamisel on oluline kogus, mida kliendile pakutakse. Näiteks soola või piima pakendatakse nii, et see oleks vastav inimeste vajadustele.
*Muud materjalid, mida ei ole võimalik liigitada eespool loetletud rühmadesse<ref name="riigiteataja"/>
 
Pakendi liigi võib määrata pakendatava toote iseloom: [[meditsiin|meditsiinilised]]ilised pakendid, [[kemikaal|kemikaalide]]ide pakendid, [[toiduaine|toiduainete]]te pakendid, [[ravim|ravimi]]pakendidipakendid jne.
 
Pakendeid võib liigitada otstarbe järgi:
 
Pakendeid liigitatakse ka sõltuvalt taaskasutuskordadest:
*Korduskasutuspakend – läbib oma [[olelusring|olelusringi]]i jooksul [[korduskasutus]]süsteemis mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja –kõlblikkusest. Nt klaasist korduskasutuspudelid, korduskasutuses olevad kaubaalused, metallvaadid.
*Ühekorrapakend – mõeldud vaid ühekordseks kasutamiseks ning muutub peale kasutamist [[jääde|jäätmeks.]] Nt kilekott, toidukile.<ref name="evir"/>
 
==Pakendi loomisprotsess==
Pakendite [[disain]] ja konstrueerimine on üks osa pakendatava toote loomise protsessist. Üldjoontes on pakendi loomine eraldiseisev protsess, kuid on tihedalt seotud pakendatava toote loomisega. Disainiprotsess saab alguse pakendile esitatavate nõuete paika panemisega: pakendi [[konstruktsioon]], turunduslik välimus, toote [[säilivusaeg]], [[kvaliteet|kvaliteedi]] tagamise kindlus, [[logistika|logistilised]] parameetrid, [[seadus|seadustes]]tes sätestatud nõuded, keskkonnaalased aspektid jne. Kehtestatud peavad olema konkreetse pakendi kriteeriumid, tootmise viis, valmistamise aeg, eesmärgid, kasutatavad vahendid ning kulude ulatus.
 
Pakendi loomise protsessi kuuluvad [[prototüüp|prototüüpide]]ide loomine, [[disain|disaini]]i loomine [[arvutiprogramm|arvutiprogrammide]]ide abil, [[tootmise automatiseerimine|automatiseeritud tootmine]] ja automaatne andmetöötlus.
 
Teatud tüüpi toodete pakenditele on kehtestatud [[seadus|seadustega]]tega erinõuded. Näiteks toiduainete pakendamisel peavad toksikoloogid (vt [[toksilisus]]) ning toiduteadlased veenduma, et toiduga kokkupuutuv materjal vastab kehtestatud nõuetele. [[insener|InseneridInsener]]id peavad kindlustama, et pakend hoiab toodet värskena oma [[säilivusaeg|säilivusaja]] lõpuni. Pakendite loomise protsess on suunatud tarbija heaolule.
 
==Keskkond==
 
Tähtsamad põhimõtted:
*Ennetamine – [[jääde|jäätmete]] tekke ennetamine on põhiline eesmärk. Pakendada tuleks vaid juhul, kui see tõesti vajalik on. Optimaalne pakendamine aitab vähendada pakenditest tulenevat [[jääde|jäätmete]] hulka. Pakendamine mängib ka olulist rolli pakendatava toote kaitsmisel. Üldiselt on toote valmistamisel kulutatud [[energia]] ning [[ressurss|ressursid]] palju suuremad, kui pakendi loomisel. Juhul, kui toode saab kahjustada, on kaotatud [[energia]] ja [[ressurss|ressursside]]ide hulk suurem, kui pakendi loomisel vaja läheks.<ref name="Packaging"/><ref name="Factsheet"/>
*Minimaliseerimine – pakendamisel kasutatava materjalikoguse vähendamine on pakendamise protsessi oluline osa, mille poole [[insener|insenerid]]id püüdlevad . Materjalikoguse vähendamine üldjuhul vähendab ka kulusid.
*[[Taaskasutus]] – taaskasutus on materjalide ümbertöötlemine, et neist valmistada uusi tooteid. Pakendamisel pannakse rõhku enim kasutatavate materjalide [[ümbertöötlemine|ümbertöötlemisele]]: teras, alumiinium, paber ([[papp]]), [[plastik]] jne. Mõnikord kujundatakse pakendid nii, et väiksemaid osi oleks lihtne eraldada [[ümbertöötlemine|ümbertöötluse]] hõlbustamise eesmärgil.
*Energiakasutus – [[jääde|jäätmetest]] [[energia]] tootmise protsess võimaldab pakkematerjalide osadest energiat toota.
*[[jääde|Jäätmetest]] vabanemine – materjale, mida ei saa [[taaskasutus|taaskasutada]], põletatakse või ladustatakse [[prügila|prügilasse]]sse.
 
[[jätkusuutlik ettevõtlus|Jätkusuutlik]] pakendamine on valdkond, mis teenib [[valitsus|valitsuse]]e, tarbijate, pakendifirmade ning [[jaemüüja|jaemüüjate]]te huve.
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="taaratark">www.taaratark.ee, “Pakendiliigid- ja materjalid”, http://www.taaratark.ee/?structure=004002&content=44</ref>
<ref name="Twede"> Diana Twede (2005). "The Origins of Paper Based Packaging". Conference on Historical Analysis & Research in Marketing Proceedings 12: 288–300 [289]. Retrieved 2010-03-20.</ref>
<ref name="Brody">Brody, A. L; Marsh, K. S (1997). Encyclopedia of Packaging Technology. ISBN 0-471-06397-5</ref>
<ref name="Maloney">Maloney, J. C. (July 2003). "The History and Significance of Military Packaging". Defence Packaging Policy Group. Defence Logistics Agency. Retrieved 7 June 2011.</ref>
<ref name="Choi"> Choi, Seung-Jin; Burgess (November 2007). "Practical mathematical model to predict the performance of insulating packages". Packaging Technology and Science 20 (6): 369–380. doi:10.1002/pts.747</ref>
<ref name="Lee">Lee, Ki-Eun; Kim, An, Lyu, Lee (November 1998). "Effectiveness of modified atmosphere packaging in preserving a prepared ready-to-eat food". Packaging Technology and Science 21 (7): 417. doi:10.1002/pts.821.</ref>
<ref name="Johnston">Johnston, R.G. (July 1997). "Effective Vulnerability Assessment of Tamper-Indicating Seals". J. Testing and Evaluation 25 (4).</ref>
<ref name="HowStuffWorks">HowStuffWorks.com, “How Anti-shoplifting Devices Work”, http://electronics.howstuffworks.com/anti-shoplifting-device.htm </ref>
<ref name="riigiteataja">www.riigiteataja.ee, „Pakendimaterjali määramise kord“, https://www.riigiteataja.ee/akt/948957 </ref>
<ref name="evir">www.evir.ee, „Pakenditeatmik“, http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1092872/Pakenditeatmik.pdf </ref>
<ref name="Packaging">anon: "Packaging Matters", page 5–8. Institute of Packaging Professionals, 1993</ref>
<ref name="Factsheet">"Packaging Factsheet" (PDF). INCPEN. Retrieved 2009-02-04.</ref>