Lõigustumine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Lõigustumine''' on [[sügoot|sügoodi]] jagunemine [[mitoos|mitoosi]]i teel ilma rakkude kasvamiseta. Lõigustumise käigus taastatakse organismi hulkraksus ning tuuma-tsütoplasma suhe. Lõigustumise tulemusena moodustub kõigepealt kobarloode ehk [[moorula]], millest hiljem areneb [[blastula]]. <ref name="Jüri Kärner" />

[[Embrüoloogia|Embrüoloogias]]s tähendab lõigustumine varajase [[embrüo]] rakkude jagunemist. Paljude liikide sügoodid teevad läbi rakujagunemise ilma kasvamiseta, mille käigus tekib rakkude kogum, mis on sama suurusega kui algne [[sügoot]]. Lõigustumise tulemusena tekivad rakud, mida nimetatakse blastomeerideks. Blastomeerid moodustavad tiheda rakumassi ehk [[moorula]]. Lõigustumine lõppeb [[blastula]] moodustamisega.

CyclinB/cdc2 kompleks on tuntud ka kui MPF, mis soodustab mitoosi sisenemist. Lõigustumise tagamiseks töötavad [[karüokinees|karüokineesi]]i (mitoos) ja [[tsütokinees|tsütokineesi]]i protsessid koos. [[Mitoos]] saab toimuda tsütokineesi puudusel. [[Tsütokinees]] aga ilma mitoosita toimuda ei saa. Lõigustumise lõpp langeb kokku sügoodi transkriptsiooni algusega. Seda punkti nimetatakse midblastula transitsiooniks ja see on kontrollitud tuuma-tsütoplasma suhtega (1/6). <ref> {{netiviide

Lõigustumine võib olla sünkroonne või asünkroonne. Sõltuvalt sellest kas blastomeerid jagunevad üheaegselt või erineval ajal. Lõigustumine võib olla täielik või osaline, sõltuvalt ootsüüdis sisalduvast rebuhulgast. Kui rebuhulk on suur, siis toimub osaline lõigustumine. Vähese või keskmise rebuhulga korral toimub totaalne jagunemine. Holoblastiliseks nimetatakse [[munarakk|munarakke]]e, mis lõigustuvad täielikult. Osaliselt lõigustuvad munarakud on meroplastilised. <ref name="Jüri Kärner"> Jüri Kärner. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997.'''</ref>

Lõigustumine võib olla sünkroonne või asünkroonne. Selline jaotus sõltub sellest, kas blastomeerid jagunevad üheaegselt või erineval ajal. Enamikul loomarühmadel on lõigustumise algus sünkroonne. Hiljem muutub lõigustumine aga asünkroonseks. [[Imetajad|Imetajatel]] on esimene lõigustumine asünkroonne. See tähendab seda, et kaks esimest blastomeeri alustavad kohe alguses asünkroonset lõigustumist. Sünkroonne lõigustumine toimub kiiremini kui asünkroonne lõigustumine. [[Embrüoloogia|Embrüoloogias]]s on sünkroonse lõigustumise pikkus oluline erinevate liikide arengustaadiumide ajalisel võrdlemisel. Sünkroonse lõigustumise pikkus ei sõltu keskkonnast. <ref name="Jüri Kärner" />

Lõigustumist saab jaotada ka [[blastomeerid|blastomeeride]]e suuruse järgi. Kui täieliku lõigustumise korral on blastomeerid ühesuurused, siis on tegu totaal-ekvaalse lõigustumisega. Totaal-adekvaalne lõigustumine esineb siis, kui animaalse pooluse rakud on veidi väiksemad ja blastomeerid on natuke erineva suurusega. Kui täielikul lõigustumisel on blastomeerid erineva suurusega, siis on tegu totaal-inekvaalse lõigustumisega. Sellise lõigustumise puhul nimetatakse muna animaalse pooluse rakke [[mikromeerid|mikromeerideks]]eks ja vegetatiivse pooluse rakke [[makromeerid|makromeerideks]]eks. <ref name="Jüri Kärner" />

Kompakteerumine on protsess, mille käigus blastomeerid peale 8-rakulist staadiumit liibuvad tugevasti üksteise vastu. Selles staadiumis olevat [[embrüo|embrüot]]t nimetatakse moorulaks. [[Moorula]] – kobarloode, millele on iseloomulik õõnsuse puudumine. Kuni moorula staadiumini on kõik rakud [[totipotentsus|totipotentsed]]. Kompakteerumise järgselt tekib kaks erinevat rakkude populatsiooni – [[trofoblast]] ehk [[trofoektoderm]] ja [[embrüoblast]] ehk sisemine rakkude mass (ICM). Trofoblasti rakud sekreteerivad vedelikku, mistõttu tekib embrüo sisse siseõõs ([[blastotsüst]]). Trofoblastist arenevad lootevälised [[organ|organid]]id ja [[kude|koed]].

Lõigustumise ajal liigub [[embrüo]] [[munajuha|munajuhas]]s kuni jõuab [[emakas|emakasse]]se, kus toimub [[implantatsioon]]. Enne implanteerumist toimub embrüo vabanemine rebukestast. Implantatsioon – embrüo kinnitumine [[emakas|emaka]] limaskesta sisse. Selle protsessi toimumiseks sekreteerivad trofoblasti rakud proteaase. <ref name="Jüri Kärner" />

Partsiaalse diskoidaalse lõigustumise korral lõigustub ainult sügoodi rebuvaene osa. Rebuvaese osa lõigustumise järgselt kujuneb iduketas ehk [[blastoderm]]. Rakuvälisest rebust on blastodiski keskosa eraldatud subgerminaalse õõnega. Kölleri sirp – epiblasti rakud, mis paiknevad iduketta tagumises servas. Tulevasele iduketta bilateraalsümmeetriale pannakse alus juba munajuhas. [[Munajuha|Munajuhas]]s toimub muna pöörlev liikumine. Pöörlemise tõttu liigub [[tsütoplasma]] iduketta ülaserva.

Energiidid – tuumad (millel on ümber oma makrotorukeste ja mikrofilamentide rikas tsütoplasma) ja nendega seotud tsütoplasmasaared. Tuuma/tsütoplasma suhtest sõltub asünkroonsele lõigustumisele üleminek ja blastomeeride moodustumine. Kõikidel [[putukad|putukatel]] ei esine superfitsiaalset lõigustumist. On ka selliseid putukaid, kellel esineb totaalne lõigustumine. Sellisteks on näiteks parasiitsed putukad. <ref name="Jüri Kärner" />