Erinevus lehekülje "Liim" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 209 baiti ,  9 aasta eest
Unicodifying using AWB
P (r2.7.3) (Robot: lisatud af:Gom)
(Unicodifying using AWB)
Kõige varajasem info lihtliimide kasutamise kohta pärineb 200 000 eKr.<ref name="esimene" />
===Ajalugu===
Vanim teadaolev liimi teadlikule kasutamisele viitav leid (umbes 200 000 eKr) on kasetõrva abil oda külge kinnitatud kivikild. Oda pärines Kesk-Itaaliast.<ref name="esimene" /> Varaseim teade liitliimide kasutamisest pärinevad 70 000 eKr, kus samuti kasuti eelmainitud küttimisvahendit. Kivipeaga oda leiti [[Sibundu koobas|Sibundu koopast]], Lõuna-Aafrikas. Liim koosnes taimsete [[polüsahhariid|polüsahhariidide]]ide ja punase [[ooker|ookri]] segust. Kuulus [[Ötzi jäämees]] kasutas relvi, mis olid kokku pandud kase-puukoore-tõrva abiga.<ref name="ötsi" />
6000-aastased keraamikaleiud tõendavad [[kollageen|kollageenil]]il põhinevate loomsete liimide kasutamist, mida saadi naha, liigeste, organite seinte, karvade, küünte ja luude töötlemisel.<ref name="ajalugu"/>[[Babüloonia]] ajal kasutati tõrvalaadset liimi kujude kinnitamiseks. [[Egiptlased]] kasutasid laialdaselt loomseid liime mööblidetailide, [[elevandiluu|elevandiluu]] ja [[papüürus|papüüruse]]e fikseerimiseks.<ref name="egiptlasedajalugu"/><ref name="ajaluguegiptlased"/> [[ Mongolid]] kasutasid liimaineid oma lühikeste vibude valmistamisel. Idaranniku lähedaste hõimude põlisameeriklased kasutasid kuusevaigu ja rasva segu, et teha veekindlaks õmblusi oma kasekoorest tehtud [[kanuu|kanuusid]]sid.Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunstnikud kasutasid tihti liime mosaiikide ja plaatide paigaldamisel, millest mõned on siiani säilinud algsel kujul.<ref name="ajalugu"/>
Keskaegses Euroopas kasutati [[munavalge|munavalgeid]]id, et liimida dekoratiivseid kullalehti. Esimene liimivabrik asuti 18. sajandi alguses [[Hollandis]]. 1750ndatel võtsid inglased kasutusele [[kalaliimi]]. Moodsa maailma arenedes lisandusid ka paljud alternatiivsed ained liimide toormaterjalide nimekirja: luud, [[tärklis]], kalanahad ja [[kaseiin]]. Moodsal liimil on suurenenud paindlikkus, kõvadus, kõvenemise kiirus, ja keemiline inertsus.
19. sajandi lõpus võeti [[Šveitsis]] kasutusele puiduliimina [[kaseiin]]. Tänapäeval on see levinud toidukottide liim.
 
 
====Multikomponentsed liimid====
Mitmest koostisosast koosnevad liimid kõvenevad [[keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] teel, mis toimub kahe või enama [[aine]] vahel. [[reaktsioon|ReaktsiooniReaktsioon]]i toimel tekivad polümeeride vahel põiksidemed. Multikomponentse liimi koostisosad ei ole eraldiseisvalt liimivad.Pärast segamist komponendid reageerivad üksteisega ja alles pärast kõvenemist toimub täielik [[adhesioon]]. Multikomponentsed liimid võivad olla kas lahustibaasilised või ilma lahustita. Lahusti on [[mediaator]] reageerivate ainete vahel, mis aurustub kõvenemisprotsessi jooksul.
 
====Ühekomponentsed liimid====
Ühest komponendist koosnevad liimid kõvenevad välisest allikast saadava [[energia]] või [[katalüsaator|katalüsaatori]]i (kiirgus, soojus, niiskus) teel. [[Ultraviolett]] (UV) kiirguse toimelised liimid on kogumas populaarsust tööstussektoris, kuna nad paksenevad ülikiiresti ja annavad seejuures tugeva sideme. Need liimid võivad kõveneda lausa 1 sekundi või isegi vähema aja jooksul. Paljud tooted liimivad erinevaid materjale, seejuures taludes kõrgeid temperatuure. Need omadused teevad UV-liimidest ideaalsed fiksaatorid, mida saab kasutada mitmetes eluvaldkondades nagu [[elektroonika]], telekommunikatsioon, [[meditsiin]], aeronautika, klaasitööstus ja [[optika]] . Erinevalt teistest liimidest ei liida UV-põhised liimid ainult materjale kokku, vaid võivad ka katta, tihendada ja pitseerida liiteid. Nad on tavaliselt akrüül-põhised.
Soojuse mõjul kivistuvad liimid koosnevad kahest või enam komponendist, mis kuumuse toimel reageerivad ja moodustav põiksidemeid.
Niiskuse mõjul kivistuvad liimid kõvenevad õhus leiduva vedeliku ja liimaine vahelise reaktsiooni toimel. Tsüanoakrülaadid ja urataanid on tüüpilisemad klassi esindajad.
 
====Looduslikud liimid====
Looduslikud liimid on valmistatud orgaanilistest materjalidest, nagu taimemass , [[tärklis]], looduslik vaik, ja eelnevalt mainitud [[kaseiin]]. Neid nimetatakse ka bioliimideks. Kõige igapäevasem näide looduslikust liimist on [[jahu|jahust]]st ja [[vesi|veest]] tehtud lihtne pasta. Loomseid liime on tihti kasutatud raamatute, puudetailide ja paljude teiste esemete liimiseks, mida tänapäeval asendavad tööstusettevõtetes [[sünteetiline|sünteetilised]] liimid. Kaseiini kasutakse peamiselt klaaspudelite sildistamisel.
Tärklise-põhiseid liime kasutakse gofreeritud laudade, paberkottide ja [[tapeet|tapeetide]]ide liimimisel. [[saepuruplaat|SaepuruplaateSaepuruplaat]]e liimiti ligniiniga (kuigi nüüdisajal eelistakse pigem sünteetilisi vaike). Teine levinud looduslik liimiliik on [[munavalge]], mida kasutati vineeritööstuses. Kaseiini-põhist liimi valmistakse piimaproteiinide sadestamisel [[sipelghape|sipelghappega]] (äädikas), mida seejärel töödeldakse [[alus|alusega]]ega (nt söögisoodaga), et põhjustada eelnevalt tekkinud kohupiimaklompide lagunemist ja vedeliku plastiliseks muutumist.
 
====Sünteetilised liimid====
Sünteetilised liimid põhinevad [[elastomeerid|elastomeeridel]]el, [[termoplastid|termoplastidel]]el, [[emulsioon|emulsioonidel]]idel ja[[termosett| termosettidel]]idel. Epoksüülliimid, polüurataanid, tsükloakrülaadid ja akrülaadid on ühed tuntumad termosetid.
 
==Adhesiooni mehhanism==
[[Adhesioon]], ühendus liimi ja materjali vahel, saab toimuda kas füüsikalisel viisil, kus liimi osakesed difundeeruvad detaili sisse, või toimub [[keemiline reaktsioon]] kahe kihi vahel. Liimliite tugevus oleneb paljudest asjaoludes, nende hulga ka adhesiooni mehhanismist.
Mõnedel juhtudel tekib reaalne keemiline side detaili ja liimi vahel, teistel juhtudel hoiavad elektrostaatilised jõud aineid koos. Kolmas võimalus on side [[van der Waalsi jõud|van der Waalsi jõudude]]ude toimel, mis on nõrgemad ja esinevad piisaval määral ainult väga väikeses [[mõjuraadius|mõjuraadiuses]]es. Van der Waalsi mõjud jagunevad kolmeks: dispersiooni (Londoni jõud), induktsiooni- ja orientatsioonijõud. Neljas võimalus on liimi [[molekul|molekulide]]ide difusioon (niiskuse abil) liimitava materjali sisse, millele järgneb kivistumine.
 
== Viited ja välislingid ==
{{viited|allikad=
<ref name="esimene"> Mazza, P; Martini, F; Sala, B; Magi, M; Colombini, M; Giachi, G; Landucci, F; Lemorini, C et al. (2006). "A new Palaeolithic discovery: tar-hafted stone tools in a European Mid-Pleistocene bone-bearing bed". Journal of Archaeological Science 33 (9): 1310.[http://www.mendeley.com/research/new-palaeolithic-discovery-tarhafted-stone-tools-european-midpleistocene-bonebearing-bed Ingliskeelne välislink]
</ref>
<ref name="ötsi">http://www.iceman.it/en/oetzi-the-iceman
</ref>
<ref name="egiptlased">Lucas, A. Ancient Egyptian Material and Industries. London: Edward Arnold, ltd., 1962
</ref>
<ref name="ajalugu">http://www.madehow.com/Volume-5/Glue.html#b
</ref>
<ref name="egiptlased">Lucas, A. Ancient Egyptian Material and Industries. London: Edward Arnold, ltd., 1962
</ref>
}}
 
[[Kategooria:Keemilised ained| Liim]]