Ionosfäär: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kerli207 (arutelu | kaastöö)
Unicodifying using AWB
1. rida:
[[Pilt:Atmosphere with Ionosphere et.svg|thumb|Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides]]
'''Ionosfäär''' on üks [[atmosfäär]]i kõrgeimaid kihte, mis algab umbes 50<ref name="ttu">[http://www.lr.ttu.ee/irm/transmissioon/pdf/Ionosfaar.pdf Raadiolainete levi ionosfääris] TTÜ Raadio- ja sidetehnika instituudi õppematerjal</ref>–70<ref name="kallenrode">M.-B. Kallenrode, ''Space Physics: an introduction to plasmas and particles in the heliosphere and magnetospheres'' (Springer, Berliin, 2004)</ref> km kõrgusel ning ulatub 800<ref name="mudellend">[http://www.coptercam.ee/mudellend/ohkkond_1.htm Õhkkonna ehitus] A. Abel, E. Helme, ''Mudellend'' (1955)</ref>–1000<ref name="kallenrode" /><ref name="stolle">C. Stolle, ''Three-dimensional imaging of ionospheric electron density fields using GPS observations ad the ground and onboard the CHAMP satellite'' (Institut für Meteorologie der Universität Leipzig, Leipzig, 2004)</ref> km kõrgusele. Nimetus tuleb sellest, et erinevalt madalamatest [[atmosfäärikiht]]idest on ionosfäär [[Päike|Päikese]]se lühilainelise kiirguse toimel osaliselt ioniseeritud, see tähendab sisaldab vabu [[elektron]]e ja [[ioon]]e ([[plasma]]t). Kuigi laetud osakeste [[kontsentratsioon]] võrreldes neutraalsete osakeste kontsentratsiooniga on väike, mõjutab see siiski olulisel määral ionosfääri omadusi.
 
Ionosfäär eraldub ülejäänud atmosfäärist kõrgema plasmasisalduse alusel ja jaguneb plasma kontsentratsiooni erinevuste tõttu veel omakorda kihtideks. Ionosfäär paikneb [[termosfäär]]i ja osaliselt [[eksosfäär]]i ning [[mesosfäär]]i alas. Ionosfääri kohal asub plasma- ehk [[protonosfäär]], mis algab seal, kus [[vesinik|H]]<sup>+</sup>-ioonid ([[prooton]]id) hakkavad domineerima [[hapnik|O]]<sup>+</sup>-ioonide üle, mis toimub kusagil 800–2000 km vahel, sõltuvalt plasma temperatuurist<ref name="stolle" />.
31. rida:
 
==Ionosfääri modelleerimine==
[[Mudel]] on ionosfääri matemaatiline kirjeldus asukoha, kõrguse, aja, Päikese tsükli seisu ja [[geomagnetism|geomagnetilise]] aktiivsuse funktsioonina. Mudel võib baseeruda vaatlustest saadud statistilistel andmetel, teoreetilistel teadmistel laetud osakeste [[interaktsioon]]idest atmosfääri ja päikesevalgusega või ka mõlema variandi kombinatsioonil. Üks kuulsamaid ja laiemalt kasutuses olevaid mudeleid on IRI ([[International Reference Ionosphere]])<ref name="stolle" /><ref>D. Bilitza, ''International Reference Ionosphere 2000'' (Radio Sci.36,#2,261-275 2001)</ref><ref name="stolle" />, mis põhineb ülemaailmsel [[ionosond]]ide ja radarite võrgustiku ning ''in situ'' mõõtmiste teel [[satelliit]]idelt ja [[rakett]]idelt saadud infol. Ülemaailmse reeperatmosfääri mudelit hakati arendama 1970. aastatel ja see on [[International Union of Radio Science]] (URSI) ja [[Committee on Space Research]] (COSPAR) organisatsioonide koostööprojekt. Eesmärgiks on võetud anda infot standardse ionosfääri parameetrite kohta kogu maailmas kuni 1000 km kõrguses atmosfääris.
 
==Häired ionosfääris==
52. rida:
Ionosfääri ja sellega seotud nähtuste jälgimiseks on rajatud mitmeid kaugseirevõrgustikke, mis enamasti paiknevad 60. laiuskraadidest pooluste poole jäävatel aladel. Maapealsed seadmed on enamasti suuremad ja võimsamad kui kohapealseteks mõõtmisteks kasutatavad, sest satelliitidele ja rakettidele paigutatavatele seadmetele kehtivad mõõtmete, kaalu-, energiatarbe- ja muud piirangud.
 
EISCAT (European Incoherent Scatter) on Põhja-Skandinaavias paiknev kolmest eri sagedusalas töötavast radarisüsteemist koosnev võrgustik, mida juhitakse ja rahastatakse seitsme riigi ([[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]], [[Jaapan]], [[Hiina]], [[Suurbritannia]], [[Saksamaa]]) koostööna.<ref name="vanhamäki" /><ref>[http://www.eiscat.com EISCAT´i koduleht]</ref><ref name="vanhamäki" />
[[Pilt:EISCAT_Svalbard_Radar.jpg#file|pisi|EISCAT radar Svalbardis]]
 
MIRACLE (Magnetometers-Ionospheric Radars-Allsky Cameras Large Experiment) on magnetomeetritest, kogu-taeva-kaameratest (kindlates lainealades teatud ajavahemike tagant taevast pildistav seade optiliste nähtuste registreerimiseks) ja radaritest koosnev [[Põhja-Euroopa]] uurimisvõrk, mida koordineerib [[Soome Meteoroloogiainstituut]].<ref name="vanhamäki" /><ref>[http://www.ava.fmi.fi/MIRACLE/whatis.html MIRACLE tutvustus]</ref> <ref name="vanhamäki" />
 
SuperDARN (Super Dual Auroral Radar Network) koosneb 29 radarist, millest enamik jälgib kummagi poolkera [[polaaralad|polaaralasid]], kuid alates [[2009]]. aastast on radarite võrk laienenud ka 40. laiuskraadide lähedale, et tugevamate magnettormide korral jälgida nende laiemat levikut. Praegu vanimad radarid töötavad alates aastast [[1993]]. <ref>[http://superdarn.jhuapl.edu/index.html SuperDARN´i koduleht]</ref>
 
[[QB50]] on alles planeerimisjärgus 50 ''[[CubeSat]]'' standarditele vastavast [[satelliit|satelliidist]] koosnev senini kõige põhjalikum ionosfääri alumise poole ''in situ'' seirevõrgustik.<ref>[http://www.qb50.eu QB50 projekti koduleht]</ref>
79. rida:
 
==Teiste taevakehade ionosfäärid==
Peale Maa on tuvastatud ionosfäär ka mõnel teisel [[taevakeha]]l, näiteks [[Veenus]]el<ref>[http://www.nature.com/nature/journal/v450/n7170/full/nature06239.html The structure of Venus’ middle atmosphere and ionosphere]</ref>, [[Jupiter]]il<ref>[http://www.lpl.arizona.edu/~yelle/eprints/Yelle04c.pdf ''Jupiter’s Thermosphere and Ionosphere''] R. V. Yelle & S. Miller</ref>, [[Uraan]]il<ref>[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17812893 Voyager 2 radio science observations of the uranian system: atmosphere, rings, and satellites]</ref> ja [[Saturn]]i [[planeedi kaaslane|kuul]] [[Titan]]il<ref>[http://saturn.jpl.nasa.gov/photos/imagedetails/index.cfm?imageId=1498 Titan´s upper atmosphere]</ref>.
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Atmosfäär]]
 
{{Atmosfääri kihid}}
 
[[Kategooria:Atmosfäär]]
 
[[ar:أيونوسفير]]