Redaktsioon: 12. juuli 2012, kell 19:01 redigeeri NjardarBot (arutelu \| kaastöö) 254 muudatust P r2.7.2) (Robot: lisatud nn:Vêrradar ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. august 2012, kell 21:34 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust Unicodifying using AWB Uuem muudatus →
5. rida: ==Kuidas ilmaradar töötab== ===Radariimpulsside saatmine=== Ilmaradarid saadavad välja suunatud [[~~Mikrolaine\|mikrolainekiirguse~~mikrolaine]]kiirguse impulsse, kasutades selleks [[magnetron]]e või [[klüstron]]torusid, mis on [[paraboolantenn]]iga ühendatud [[Lainejuht\|lainejuhi]] abil. Peamiselt kasutatakse [[lainepikkus]]i 1–10 cm, mis on umbes kümme korda suuremad huvipakkuvate veepiiskade või jääosakeste [[läbimõõt]]udest, kuna nendel lainepikkustel esineb [[Hajumine#Rayleigh_hajumine\|Rayleigh]] hajumine. Mis tähendab, et osa iga impulsi energiast põrkub nendelt väikestelt osakestelt radari suunas tagasi. Väiksemate osakeste puhul oleks vaja lühemaid lainepikkusi, kuid need nõrgenevad kiiremini. Seetõttu eelistatakse 10 cm lainepikkust ([[S-riba]]) kasutavat radarit, kuid see on kallim kui 5 cm [[C-riba]] süsteem. 3 cm [[X-riba]] radarit kasutatakse vaid väga lühikeste distantside korral ja 1 cm Ka-riba ilmaradarit kasutatakse väga väikeste osakeste (näiteks uduvihma ja udu) uurimiseks. 55. rida: ===Fikseeritud radari kiire tõusunurk (PPI – ''Plan Position Indicator'')=== [[Pilt:~~Sturmfront_auf_Doppler~~Sturmfront auf Doppler-Radar-Schirm.jpg\|pisi\|280px\|Äikesetormi front peegelduvuse ühikutes (dBZ) PPI-l.]] Mõõtmistulemused, mis on saadud ühel fikseeritud radari kiire tõusunurgal ja on projitseeritud maapinnale. Iga mõõtmistsükkel toodab ühe PPI igal kiire tõusunurgal ja iga mõõdetud parameetri kohta.

Ilmaradar: erinevus redaktsioonide vahel