Eesti 2011. aasta rahvaloendus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Eesti 2011. aasta rahvaloendus''' ehk '''REL 2011''' oli [[2012]]. aastal Eestis toimunud [[Rahvaloendus|rahva- ja eluruumide loendus]]. 2010. ja 2011. aastal toimusid rahva- ja eluruumide loendused enamikus maailma riikides. SelleLoenduse käigus loeti üle kõik Eesti alalised elanikud ja eluruumid. Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni otsusel toimus REL 2011 kombineeritud kõiksel meetodil. See tähendab, et andmete saamiseks kasutati peale kodukülastustega intervjuude esimest korda Eesti rahvaloenduste ajaloos ka e-loendust, mis võimaldas kõigil end ja oma leibkonda ise internetis e-ankeeti täites loendada. Samuti loobus Statistikaamet REL 2011 puhul paberankeetidest — loendaja sisestas andmed otse [[sülearvuti|sülearvutisse]], kust need edastati kohe mööda turvakanaleid serverisse. Seega oli Eesti rahvaloenduste 130-aastases ajaloos tegu esimese paberivaba loendusega.

REL 2011 põhikorraldajaks oli vastavalt riikliku statistika seadusele [[Statistikaamet]],. loenduseLoenduse meetodi kinnitas Statistikaameti ettepanekul Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon ja loenduse aja ning momendi rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

EestisREL toimub2011 rahvaloendustoimus 2011. aasta '''31. detsembrist''' kuni 2012. aasta '''31. märtsini'''.

REL 2011 eesmärk oli varustada avalikkust, teadusasutusi, kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja ettevõtteid ning rahvusvahelisi organisatsioone kvaliteetse infoga riigi rahvaarvu, rahvastiku koosseisu, paiknemise ja rände ning eluruumide ja elamistingimuste kohta ning anda alusandmestik edasiseks riiklikeriikliku statistilistestatistika vaatluste korraldamisekstegemiseks.

Loendusel koguti andmeid, mida on vaja Eesti rahvastikust, eluruumidest ja elamistingimustest põhjaliku ülevaate saamiseks. Küsimustik valmis koostöös andmete põhikasutajatega – riigiasutuste, teadlaste, kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega. Võimalikult täpsete andmete saamiseks oli loendus kõikne – see tähendab, et küsitleti igat Eestis püsivalt (alaliselt) elavat inimest ja loendatakseloendatai kõik eluruumid.

2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel (REL 2011) koguti andmeid kõigi Eesti püsielanike, leibkondade ja eluruumide kohta. Rahvaloenduse ankeet koosnes kõige tähtsamatest rahvastikku ja elutingimusi puudutavatest küsimustest, mille vastused peegeldavad viimase kümne aasta jooksul Eesti toimunud muutusi.

* leibkonnaankeedist, kus küsitakseküsiti leibkonnaliikmete ja nendevahelise suguluse kohta;

'''Isikuankeedi küsimused''' puudutasid rahvust, sünnikohta (ka vanemate sünnikohta), emakeelt, rännet, haridust, töötamist ja perekonnaseisu ning naiste puhul ka laste arvu. Samuti püütakseselgitati välja selgitada, milline on inimeste suhe religiooniga, sest loendus on ainus võimalus selliseid andmeid koguda. Usku puudutavale küsimusele vastamine oli vabatahtlik.

'''Eluruumi puhul''' koguti infot selle tüübi, suuruse ja olmemugavuste kohta. '''Lisaks küsitakseküsiti leibkonna koosseisu''', eluruumi omandisuhte ning põllumajandusliku majapidamise olemasolu kohta.

Võrreldes eelmiste loendustega annab 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus ühiskonna kasutusse rikkalikuma andmestiku. Nii sai esimest korda märkida loendusküsimustikku näiteks oma murdeoskuse ja vanavanemate päritolu, aga ka andmed selle kohta, kas alates 2000. aasta rahvaloendusest on mõni leibkonnaliige asunud püsivalt elama välismaale. See võimaldasvõimaldab välja selgitada Eesti tegeliku rahvaarvu, viimase kümnendi välisrände suuruse ning Eesti püsielanike paiknemise ja elutingimused.

Küsimuste hulk olenes vastaja vanusest, sotsiaal-majanduslikust seisundist (töötav, pensionär jne), varasematest elukohavahetustest, eluruumi tüübist jm tingimustest. Kui riiklikes andmekogudes onoli info sobival kujul olemas, onoli mõne küsimuse vastus ankeedis juba kirjas. Vajaduse korral saabsai seda infot parandada. Iga eluruumi ja leibkonna kohta täidetaksetäideti ühine, iga elaniku kohta aga eraldi ankeet.

Vastavalt [[Vabariigi Valitsus]]e rahvaloenduskomisjoni 2008. aasta 9. septembril tehtud otsusele, toimus REL 2011 kombineeritud kõiksel meetodil: andmete saamiseks kasutataksekasutati lisaks näost näkku kodukülastusega intervjuule ka riiklikke registreid ja esmakordselt e-loendust, mis võimaldabvõimaldas elanikel edastada andmeidoma andmed interneti teel.

2011. aasta rahvaloendus jääb Eestis tõenäoliselt viimaseks traditsiooniliseks rahvaloenduseks, kus küsitletakse kogu elanikkonda. Plaanikohaselt toimuvad edasised rahvaloendused registripõhiselt, kasutades eelkõige riiklike registrite andmeid. Juba järgmisel, [[Eesti 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendusel]] küsitletakse vaid osa elanikkonnast registrites puuduva info saamiseks.<ref>[http://www.stat.ee/50476 "Statistikaamet alustab ettevalmistusi 2020. aasta registripõhiseks rahvaloenduseks"] stat.ee, 30. november 2010 (vaadatud 30.12.2011)</ref><ref>Maris Sander [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/rahvaloendaja-tuleb-viimast-korda.d?id=50657327 "Rahvaloendaja tuleb viimast korda"] Eesti Ekspress, 5. august 2011 (vaadatud 30.12.2011)</ref>