Duell: erinevus redaktsioonide vahel

Auvahekordade lahendamine kahevõitluse teel oli väheste eranditega kombeks ainult üliõpilas- ja ohvitserkonnas[[ohvitser]]konnas. Kahevõitlus ei olnud sunduslik, kuid isik, kes oli kord osalenud kahevõitluses, ei saanud end hiljem antiduellandiks nimetada.

Kahevõitlusele eelnes tavaline auvahekorra lahendamise menetlus [[Aukohus|aukohtus]].

Kahevõitlus võis toimuda peamiselt mõõkade[[mõõk]]ade (rapiiride) või harva ka püstolitega[[püstol]]itega (eriliste eestlaetavate duellipüstolitega). Relvad valis solvatu (väljakutsuja).

Vastaste volinike, sekundantide[[sekundant]]ide, kohuseks oli teha kõik, et konflikt lahendada rahumeelselt; kui see ei olnud võimalik, tuli määrata võitlustingimused. Kokku ei tohtinud leppida võitlust elule ja surmale, vaid ainult võitlusvõimetuseni. Kui võitlustingimusi pole kindlaks märatud ja võitlus toimus ilma sekundantide juuresolekuta, ei olnud see avaliku arvamuse ega seaduse silmis kahevõitlus.

Sekundandid ja kõik teised asjaosalised pidid oma ausõnaga kahevõitlusest vaikima. Ainult [[Kohus|kohtu]] ees tuli tunnistada täit tõtt.