Jean-Pierre Blanchard: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Välislingid: Kategooria:Lendurid
PResümee puudub
47. rida:
Blanchard sooritas oma esimese kordaläinud lennu [[vesinik]]uga täidetud õhupalliga [[Pariis]]is [[2. märts]]il [[1784]]. Esimese kordaläinud mehitatud õhupallilennu olid enne teda sooritanud [[21. november|21. novembril]] [[1783]] [[Versailles' loss]]i juurest [[Vennad Montgolfier'd|vendade Montgolfier'de]] poolt konstrueeritud kuuma õhuga täidetud õhupalliga startinud [[Pilâtre de Rozier]] ja [[François Laurent d'Arlandes|markii d'Arlandes]]. Esimene vesinikuga täidetud õhupalli mehitatud lend oli leidnud aset [[1. detsember|1. detsembril]] [[1783]] [[Pariis]]is, kus professor [[Jacques Charles]] ja [[Vennad Robertid|Nicolas-Louis Robert]] tõusid "La Charlière'i" nimelise palliga õhku [[Tuileries' loss|Tuileries' aiast]] Pariisis. Blanchardi lend oleks äärepealt lõppenud õnnetusega, kui üks vaataja — Dupont de Chambon, [[Napoleon]]i kaasõpilane [[Brienne'i sõjakool]]is — raius oma mõõgaga katki õhupalli kinnitusköied ja aerud, kuna teda ei lubatud pardale. Blanchard oli kavatsenud "aerutada" kirdesse [[La Villette]]'i, kuid tuul tõukas õhupalli üle [[Seine]]'i [[Billancourt]]i ja tagasi, kuni see maandus Sèvres'i tänaval. Blanchard võttis oma motoks ladinakeelse sententsi ''[[Sic itur ad astra]]''.
 
[[1784]]. aasta augustis kolis Blanchard [[London]]isse, kus võttis koos John Sheldoniga osa [[1784]]. aasta [[16. oktoober|16. oktoobri]] lennust, vaid mõned nädalad pärast esimest õhupallilendu Inglismaal (ja üldse esimest lendu väljaspool Prantsusmaad) — kui itaallane [[Vincenzo Lunardi]] lendas [[1784]]. aasta [[15. september|15. septembril]] [[Moorfields]]ist<!-- In London, the Moorfields were one of the last pieces of open land in the City of London --> [[Ware (Hertfordshire)|Ware'i]]. Blanchard' õhupalli tõukemehhanismid — üles-alla liikuvad tiivad ja rotaator <!-- tuulik? -->— osutusid taas kord ebapiisavakas, ehkki õhupall lendas siiski umbes 115&nbsp;km kaugusele sõjaväeakadeemiast [[Chelsea, London|Chelseas]], maandus [[Sunbury]]s ning tõusis sealt taas kord õhku, et lõpetada õhureis [[Romsey]]s. Blanchard sooritas teise lennu [[30. november|30. novembril]] [[1784]]. aastal, tõustes koos ameeriklase [[John Jeffries]]iga õhku [[London]]is, [[Grosvenor väljak|Grosvenori väljakust]]<!-- Grosvenor Square /ˈɡroʊvnər/ is a large garden square in the exclusive Mayfair district of London --> läänes asuvas [[Rhedariumi aed|Rhedariumi aias]] ja maandus [[Ingress (Kent)|Ingressis]] [[Kent]]i krahvkonnas. Kolmas lend, taas kord koos Jeffries'ga, oli esimene lend üle [[La Manche]]'i — [[1785]]. aasta [[7. jaanuar]]i reis Inglismaalt Prantsusmaale, [[Doveri loss]]ist [[Guînes]]'i, võttis aega umbes kaks ja pool tundi.<ref>"[http://search.eb.com/eb/article-9015591 Blanchard, Jean-Pierre-François]." ''[[Encyclopædia Britannica]]'' Online. Vaadatud 2012-08-05.</ref>. Louis XVI määras Blanchard'le auhinnaks märkimisväärse toetuse. (Järgmise katse ületada La Manche vastupidises suunas võttis ette [[Pilâtre de Rozier]] [[15. juuni]]l [[1785]], katse lõppes ebaõnnestunult, surmavalt vigastava kokkupõrkega.)
 
Blanchard demonstreeris oma õhupalle Euroopa reingreisil, ta oli esimene õhupallisõitja [[Belgia]]s, [[Saksamaa]]l, [[Holland]]is ja [[Poola]]s. Muu hulgas demonstreeris ta oma oskusi ka [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Leopold II]] kroonimistseremoonial [[Böömimaa]] kuningaks [[Praha]]s [[1791]]. aasta septembris.