Induktiivpool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2+) (Robot: lisatud si:ප්රේරණය පිළිබඳ දළ විශ්ලේෂණය |
Resümee puudub |
||
13. rida:
Väikese induktiivsusega poolide puhul võib pooli alus ka puududa. [[Kõrgsagedus]]poolid, mis on mähitud jämedamast vask või hõbetraadist võivad olla ka ilma aluseta (mähitud vastava jämedusega alusele ja valmimisel alus eemaldatud).
Pooli mõõtmete vähendamiseks ja induktiivsuse suurendamiseks ning induktiivsuse sujuvaks reguleerimiseks teatud piirides kasutatakse suurt magnetilist läbitavust omavat [[magnetsüdamik|südamiku]] ([[ferriit]]-, [[karbonüül]]südamik jt). Ülikõrgsageduspoolides kasutatakse induktiivsuse vähendamiseks
Parasiitsidestuste tekkimise vältimiseks varjestatakse induktiivpoolid vask või alumiinium [[varjestamine|varje]]ga.
22. rida:
Pooli mähise kuju ja mähkimisviisi alusel eristatakse järgmisi mähiseid:
*ühe ja mitmekihiline tihemähis – mähitakse keerd keeru kõrvale ja vajaduse mähisekihid üksteise peale;
*
*sektsioonmähis – koosneb ühisele
*ristmähis – mähise naaberkihtides olevad mähisekeerud on omavahel mähitud mingi nurga all;
*vabamähis – mähitakse vabalt (korrapäratult) aluse otsketaste ehk põskede vahele;
36. rida:
==Südamikuta induktiivpoolid==
===Ühekihiline tihemähisega induktiivpool===
Ühekihilise tihemähiselise pooli induktiivsus:
73. rida:
===Lamemähisega induktiivpoolid===
Lamemähisega induktiivpoolid on sarnaste omadustega ühekihiliste
====Lamemähisega (ümarspiraalne) induktiivpool====
107. rida:
Kõrgsageduspoolide ja trafode valmistamisel kasutatakse [[Ferriit|pehmemagnetferriiti]] vajadusel ka [[magnetodielektrik]]uid nagu [[kabonüülraud]], harvemini [[alsifer]]i või [[magnetiit]]i. Pehmemagnetferriitide kõrval on kasutusel ka kõvamagnetferriidid.
Ferromagnetilisi
*efektiivne magnetiline läbitavus – <math>\mu_{ef}\!</math> – südamikuta pooli ja samasuguse südamikuga pooli suhtearv,
::::<math>\mu_{ef} = \frac {\mu_{\alpha}} {1+0,8 \left (\frac {D_s} {l_s} \right)^{1,7} (\mu_{\alpha} -1)}\!</math>
118. rida:
<math>\mu_{\alpha}\!</math> – südamiku magnetiline algläbitavus,
<math>D_s\!</math> – silindrilise südamiku läbimõõt mm,
<math>l_s\!</math> – südamiku
*südamiku hüvetegur – kaonurga <math>\tan \delta\!</math> pöördväärtus. Mida suurem on südamiku kaoenergia seda väiksem on selle hüvetegur;
*südamiku parameetrite stabiilsus – iseloomustab magnetilise läbitavuse [[temperatuur]]itegur, mis võrdub südamiku efektiivse [[magnetilise läbitavus]]e suhtelise muutusega [[temperatuur]]i muutumisel ühe [[Kelvin]]i
===Ferriit või karbonüülsüdamikuga poolid===
139. rida:
kus:
<math>L\!</math> – südamikuta pooli induktiivsus (<math>\mu H\!</math>),
Südamikuga pooli
<math>\mu_{ef}\!</math> – efektiivne magnetiline läbitavus,
<math>L_s\!</math> – vajalik pooli induktiivsus (<math>\mu H\!</math>),
145. rida:
===Ferriidist või [[alsifer]]ist rõngassüdamikuga induktiivpoolid===
Ferriidist või alsiferist
Rõngassüdamikuga pooli induktiivsus:
157. rida:
<math>\mu_d\!</math> – südamiku materjali [[dünaamiline magnetiline läbitavus]],
<math>\omega \!</math> – keerdude arv,
<math>S_s\!</math> – südamiku
<math>l_k \!</math> – magnetjõujoonte keskmine pikkus,
<math>L\!</math> – pooli vajalik induktiivsus (<math>\mu H\!</math>),
166. rida:
===Ummissüdamikuga induktiivpoolid===
Ummis- ehk mantelsüdamikuga poolidele on omane suur hüvetegur ja varjestusaste ning väike omamahtuvus. Magnetvarje olemasolu tulenevalt südamiku konstruktsioonist ei välista vajadusel elektrostaatilist varjestamist.
Ummissüdamikuga poolide induktiivsus arvutatakse sarnaselt silindrilise südamikuga poolile.
===Diamagnetsüdamikuga induktiivpoolid===
Diamagnetsüdamikuga induktiivpoolid on poolid milledel on induktiivsuse vähendamiseks mittemagnetilisest metallist (vask, alumiinium, valgevask) südamik. Diamagnetsüdamikuga on võimalik induktiivsust vähendada 10...15 %. Mittemagnetiline südamik vähendab oluliselt pooli hüvetegurit. Kõige väiksemad kaod on puhtast vasest
Diamagnetsüdamikuga pooli induktiivsus:
182. rida:
==Induktiivpoolide varjestus==
Poolide [[varje (elektroonika)|varjestamist]] kasutatakse neil juhtudel, kui on vaja ära hoida poolidevahelist [[parasiitsidestus|parasiitsidestust]].
Poolide varjestamiseks kasutatakse 0,4...0,5 mm paksusest alumiinium-, vask- või valgevask
Varjestatud pooli induktiivsus arvutatakse valemiga:
| |||