Erinevus lehekülje "Läänegoodid" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (robot lisas: lv:Vestgoti)
'''Läänegoodid''' ({{keel-la|Visigothi'', ''Wisigothi'', ''Vesi'', ''Visi'', ''Wesi'' või ''Wisi}}) olid üks kahest [[Goodid|gootide]] põhiharust, [[idagoodid]] olid teine. Need hõimud olid [[Germaanlased|germaanlaste]] hulgast, kes liikusid läbi hilise [[Rooma riik|Rooma riigi]] [[Hilisantiikaeg|hilisantiikajal]] või Suure rahvasterände ajal. Läänegoodid kerkisid esile gootide hulgast, kes sisenesid Rooma riiki 376. aasta eel ja järel ning alistasid roomlased [[Adrianoopoli lahing (378)|Adrianoopoli lahingus]] aastal 378. Läänegoodid tungisid [[Alarich I]] juhtimisel Itaaliasse ja [[Rooma rüüstamine (410)|rüüstasid aastal 410 Roomat]], asusid lõpuks [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i aladele, kus nad asutasid võimsa [[Läänegootide kuningriik|kuningriigi]].
 
Pärast mitmeid aastaid rändamist, mis viis läänegoodid võrdlema ennast [[Piibel|piibli]] [[heebrealased|heebrealastega]], kes rändasid 40 aastat [[Siinai poolsaar|Siinai kõrbes]], asusid läänegoodid aastal 418 Lõuna-[[Gallia]]sse kui Rooma ''[[föderaadid]]''. Teadmata põhjustel läksid nad varsti oma võõrustajatega tülli ja asutasid [[Läänegootide kuningriik|oma kuningriigi]] [[pealinn]]aga [[Toulouse]]'is. Kui nad laiendasid oma võimu [[vandaalid]]e arvel [[Hispania]]sse, lõpetasid [[frangid]] [[Chlodowech I]] juhtimisel nende võimu Gallias [[Vouillé lahing]]us aastal 507. Pärast seda oli ainus territoorium [[Püreneed]]est põhja pool, mida läänegoodid haldasid, [[Septimania]], nii et nende kuningriik piirdus [[HispaniaHispaania]]ga. Provintsis hakkas [[Bütsants]]i provintsi [[Spania]] ja [[Sueebid|sueebide kuningriigi]] ([[Gallaecia]]s) arvel domineerima läänegootide väike valitsev eliit.
 
589. aasta paiku pöördusid läänegoodid [[Rekkared I]] valitsemise ajal [[arianism]]ist [[Nikaia usutunnistus|Nikaia usku]], kohandudes järkjärgult oma hispaania-rooma alamate kultuuriga. ''[[Lex Visigothorum]]'' (lõpetatud aastal 654) kaotas vana traditsiooni, mille järgi olid roomlastele ja läänegootidele erinevad seadused, nii et enam ei tehtud õiguslikku vahet ''Romani'' ja ''Gothi'' vahel, sulatades nad kokku ''Hispani''. Järgmisel sajandil domineerisid [[Toledo kirikukogud]] ja piiskopkond. Ajaloolised allikad 7. sajandist on suhteliselt harvad. Aastal 711 või 712 tapeti läänegoote, sealhulgas [[Roderich|nende kuningas]] ja palju tema juhitavaid mehi, [[Guadalete lahing]]us [[Moslemite vallutused Pürenee poolsaarel|sissetungivate araabia ja berberi]] vägede poolt. Kuningriik kukkus seejärel kiiresti kokku. Gootide identiteet elas kuningriigi languse siiski üle, eriti [[Hispaania mark|Hispaania margis]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigis]], mis asutati läänegootide aadliku [[Pelayo]] poolt pärast tema võitu [[maurid]]e üle [[Covadonga lahing]]us.
Anonüümne kasutaja