|
|birth_place = [[Les Andelys]], [[Kingdom of France|France]]
|death_date = {{Death date and age|1809|3|7|1753|7|4}}
|death_place = [[Haag]], [[Hollandi kuningriik|Holland]] - seal kukkus alla ja sai vigastada, suri siiski Pariisis
|death_cause = õhupallilt kukkumine
|resting_place =
'''Jean-Pierre Blanchard''' ([[4. juuli]] [[1753]] [[Les Andelys]] [[Prantsusmaa]] – [[7. märts]] [[1809]] [[Pariis]]), tuntud ka kui Jean Pierre François Blanchard, oli [[Prantsusmaa|prantsuse]] leidur, keda mäletatakse esmajoones [[lennundus]]e ja [[Aerostaat|õhupallisõidu]] teerajajana.
[[Pilt:Balloon ascensions--France--Lille 1785.jpg|pisi|EsitlusEsinemine [[Lille]] kohal 26. augustil 1785]]
Blanchard sooritas oma esimese kordaläinud lennu [[vesinik]]uga täidetud õhupalliga [[Pariis]]is [[2. märts]]il [[1784]]. Esimese kordaläinud mehitatud õhupallilennu olid enne teda sooritanud [[21. november|21. novembril]] [[1783]] [[Versailles' loss]]i juurest [[Vennad Montgolfier'd|vendade Montgolfier'de]] poolt konstrueeritud kuuma õhuga täidetud õhupalliga startinud [[Pilâtre de Rozier]] ja [[François Laurent d'Arlandes|markii d'Arlandes]]. Esimene mehitatud, vesinikuga täidetud õhupalli lendõhupallilend oli leidnud aset [[Pariis]]is [[1. detsember|1. detsembril]] [[1783]].<!-- [[Pariis]]is, kuikus professor [[Jacques Charles]] ja [[RobertVennad brothersRobertid|Nicolas-Louis Robert]] launchedtõusid ''[[Robert brothers#First manned hydrogen balloon flight|"La Charlière]]''i" fromnimelise thepalliga õhku [[Tuileries' Palaceloss|JardinTuileries' des Tuileriesaiast]] in ParisPariisis. Blanchard'sBlanchardi flightlend nearlyoleks endedpeaaegu inlõppenud õnnetusega, whenkui oneüks vaataja — Dupont de Chambon, a kaasaegne of [[Napoleon]]i at thekaasõpilane [[ÉcoleBrienne'i militaire de Briennesõjakool]]is — slashedraius atoma themõõgaga balloon'skatki õhupalli kinnitusköied ja oarsaerud, withkuna histeda swordei afterlubatud being refused a place on boardpardale. Blanchard intendedoli tokavastsenud "rowaerutada" northeast tokirdesse [[La Villette]]'i, butkuid thetuul balloontõukas wasõhupalli pushed by the wind across theüle [[Seine]] to'i [[Billancourt]]i andja back againtagasi, landingkuni insee themaandus rueSèvres'i de Sèvrestänaval. Blanchard adoptedvõttis theoma Latinmotoks tagladinakeelse sententsi ''[[Sic itur ad astra]]'' as his [[motto]]. -->
[[1785]]. aastal esitles Jean-Pierre Blanchard [[Louis-Sébastien Lenormand]]'i poolt leiutatud kaasaegset [[Langevari|langevarju]] kui vahendit kuumaõhupallilt ohutuks lahkumises. Langevarju esimestel esitlustel oli [[langevarjur]]iks koer,. [[1793]]. aastal, kui Blanchard'iBlanchardi kuumaõhupall katki rebenes, sai ta ka ise langevarju kasutada.
[[1804]]. aastal abiellus Blanchard Marie Madeleine-Sophie Armant'igaArmantiga (laiemalt tuntud kui [[Sophie Blanchard]]ina). [[1808]]. aasta [[20. veebruar]]il tabas õhupalliga [[Haag]]i kohal olnud Blanchard'iBlanchardi [[südamerabandus]] ning, ta kukkus alla ja suri saadud vigastuste tagajärjel umbes aasta hiljem, ([[7. märts]]il [[1809]]) Pariisis. Tema lesk jätkaksjätkas enda ülalpidamiseks õhupallisõidu esitlustegademonstratsioonidega, kuni ka temast sai selle ohtliku elukutse ohver.
==Välislingid==
{{Commonskat|Jean-Pierre Blanchard}}
*[http://worldcat.org/identities/lccn-n83-19700 Works by or about Jean-Pierre Blanchard] inraamatukogudes libraries(kataloog (WorldCat kataloog)
*[http://www.archive.org/details/fortyfifthasc00blanrich Journal of Jean-Pierre Blanchard'sBlanchardi forty-fifth45. ascension,õhkutõusu beingpäevik] the(esimene firstõhkutõus performed in AmericaAmeerikas, on9. January 9,jaanuaril 1793 (1918)])
{{JÄRJESTA:Blanchard, Jean-Pierre}}
| 