Jean-Pierre Blanchard: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
50. rida:
[[Pilt:Balloon ascensions--France--Lille 1785.jpg|pisi|Esitlus [[Lille]] kohal 26. augustil 1785]]
Blanchard sooritas oma esimese kordaläinud lennu [[vesinik]]uga täidetud õhupalliga [[Pariis]]is [[2. märts]]il [[1784]]. Esimese kordaläinud mehitatud õhupallilennu olid enne teda sooritanud [[21. november|21. novembril]] [[1783]] [[Versailles' loss]]i juurest [[Vennad Montgolfier'd|vendade Montgolfier'de]] poolt konstrueeritud kuuma õhuga täidetud õhupalliga startinud [[Pilâtre de Rozier]] ja [[François Laurent d'Arlandes|markii d'Arlandes]]. Esimene mehitatud, vesinikuga täidetud õhupalli lend oli leidnud aset [[Pariis]]is [[1. detsember|1. detsembril]] [[1783]].<!-- , kui professor [[Jacques Charles]] ja [[Robert brothers|Nicolas-Louis Robert]] launched ''[[Robert brothers#First manned hydrogen balloon flight|La Charlière]]'' from the [[Tuileries Palace|Jardin des Tuileries]] in Paris. Blanchard's flight nearly ended in õnnetusega, when one vaataja — Dupont de Chambon, a kaasaegne of [[Napoleon]] at the [[École militaire de Brienne]] — slashed at the balloon's kinnitusköied ja oars with his sword after being refused a place on board. Blanchard intended to "row" northeast to [[La Villette]] but the balloon was pushed by the wind across the [[Seine]] to [[Billancourt]] and back again, landing in the rue de Sèvres. Blanchard adopted the Latin tag ''[[Sic itur ad astra]]'' as his [[motto]]. -->
 
[[1785]]. aastal esitles Jean-Pierre Blanchard [[Louis-Sébastien Lenormand]]'i poolt leiutatud kaasaegset [[Langevari|langevarju]] kui vahendit kuumaõhupallilt ohutuks lahkumises. Langevarju esimestel esitlustel oli reisijaks koer, [[1793]]. aastal, kui Blanchard'i kuumaõhupall katki rebenes, sai ta ka ise langevarju kasutada.
 
[[1804]]. aastal abiellus Blanchard Marie Madeleine-Sophie Armant'iga (laiemalt tuntud kui [[Sophie Blanchard]]). [[1808]]. aasta [[20. veebruar]]il tabas õhupalliga [[Haag]]i kohal olnud Blanchard'i [[südamerabandus]] ning ta kukkus alla ja suri saadud vigastuste tagajärjel umbes aasta hiljem ([[7. märts]] [[1809]]) Pariisis. Tema lesk jätkaks enda ülalpidamiseks õhupallisõidu esitlustega, kuni ka temast sai selle ohtliku elukutse ohver.