Redaktsioon: 3. august 2012, kell 21:59 redigeeri Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust hakatus		Redaktsioon: 3. august 2012, kell 22:22 redigeeri eemalda Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust lisa Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Saue postijaam, 19.saj (1).jpg\|pisi\|Saue postijaam, 19. sajand.]] '''Postijaam''' oli ~~varajastes [[postisüsteem]]ides~~ kuni 19. sajandi lõpuni toiminud [[postiteenistus\|postisüsteemides]] asutus, kus puhkasid mööduvad reisijad, vahetati [[postihobune\|postihobuseid]] ja sõidukeid, ning [[postivedaja\|postivedajad]] vahetasid [[post]]i. ==Ajalugu== 12. rida ⟶ 13. rida: Jaamade vahel oli 15 kuni 40 miili, neis olid usaldusväärsed postitöötajad. Välismaised vaatlejad nagu [[Marco Polo]] on kinnitanud selle postisüsteemi efektiivsust. ==Euroopa, Eesti, Venemaa== Kogu Euroopat kattev postijaamade võrk kujunes välja 17. sajandil. See toimis 19. sajandini, mil varasemat postisüsteemi hakkasid välja tõrjuma tehnilised leiutised: kõigepealt traadiga ja traadita telegraaf, hiljem aga ka autotransport. Eesti- ja Liivimaale jõudis Rootsi postijaamade võrgustik 1638. aastal, peatselt pärast Rootsi kuninganna [[Kristiina]] eestkostevalitsuse määrust riikliku postiteenistuse loomise kohta 1636. aastal. Seda arendati edasi ka Vene võimu all, ehkki Eesti- ja Liivimaaga võrreldes oli Vene postijaamade võrk nõrgalt arenenud. 1730. aastail andis keisrinna [[Anna Ivanovna]] välja rea postiteenistust puudutavaid ukaase, muuhulgas postijaamade hobustega varustamise kohta. Näiteks keelas ta Liivimaal postijaamade töötajaid sõimata. 1897. aastal oli Vene postisüsteemis 4028 postijaama ja 33 836 hobust, 1903. aastal aga 3973 postijaama ja 29 357 hobust. [[en:Coaching inn]]

Postijaam: erinevus redaktsioonide vahel