Askania dünastia: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Blason Comtes de Ballenstedt.svg|pisi|Tänapäevase AskaaniaAskania dünastia vapp.]]

'''AskaaniaAskania dünastia''' ({{keel-de|Askanier}}) oli Saksa valitseja[[Dünastia|sugu]], mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse [[Anhalt]]i järgi ka kui '''Anhalti dünastiat'''.

Oma nime said nad ''Ascania'' (või ''Ascaria'') linnuse järgi, mis asus [[Aschersleben]]i lähedal ja nimetati selle järgi. Linnus oli AskaaniaAskania krahvi residents, tiitel lisati hiljem Anhalti vürstide tiitlitele.

Esico pojapoeg oli krahv [[Otto von Ballenstedt]], kes suri aastal 1123. Otto abielu tõttu hertsog [[Magnus (Saksi)|Magnuse]] tütre [[Eilika von Sachsen|Eilikaga]] sai AskaaniaAskania suguvõsa pärandiks poole endiste [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] hertsogite [[Billungid|Billungite]] kinnisvarast.

Otto pojast, [[Albrecht Karu]]st, tuli aastal 1139 ema pärandi abiga esimene AskaaniaAskania soost Saksimaa hertsog. Kuid varsti kaotas ta kontrolli Saksimaa üle oma rivaalile [[Welfid]]e suguvõsast.

Siiski päris Albrecht aastal 1157 [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] selle viimaselt [[Vendid|vendi]] valitsejalt, [[Pribislav (Brandenburg)|Pribislavilt]], ja temast tuli esimene AskaaniaAskania soost markkrahv. Albrecht ja tema AskaaniaAskania soost järeltulijad saavutasid märkimisväärset edu maa [[Kristlus|ristiusustamisel]] ja [[Saksastamine|saksastamisel]]. Piirialana saksa ja [[Slaavlased|slaavi]] kultuuride vahel oli maa tuntud kui [[mark (haldusüksus)|mark]].

Aastatel 1237 ja 1244 asutati markkrahv Albrecht Karu pojapojapoegade Otto ja Johanni ühisvalitsemise ajal kaks linna, [[Cölln]] ja Berliin (hiljem ühendati need üheks linnaks, [[Berliin]]iks). AskaaniaAskania dünastia vapiloomad, punane kotkas ja karu, said ka Berliini vapiloomadeks.

Aastal 1320 jõudis Brandenburgi AskaaniaAskania liin lõpule.

Pärast seda, kui keiser aastal 1180 Saksimaa Welfi valitsejad võimult kukutas, naasis AskaaniaAskania dünastia valitsema Saksimaa hertsogkonda, mis oli keisri poolt vähendatud tema idapoolseks osaks. Siiski suutis AskaaniaAskania dünastia isegi Ida-Saksimaal kontrollida ainult piiratud ala, peamiselt Elbe jõe ääres.

13. sajandil eraldus hertsgkonnast [[Anhalt]]i vürstkond ja hiljem jagunes ülejäänud riik [[Saksi-Lauenburg]]iks ja [[Saksi-Wittenberg]]iks. AskaaniaAskania dünastiad kahes sakside riigis jõudsid lõpule vastavalt aastatel 1689 ja 1422, kuid AskaaniaAskania suguvõsa jätkas valitsemist väiksemas Anhalti riigis ja selle erinevates alljaotustes kuni monarhia kukutamiseni aastal 1918.

[[Christian August (Anhalt-Zerbst)|Christian Augusti]] tütar [[Katariina II|Katariina Suur]], Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796, oli AskaaniaAskania suguvõsa liige.

== Riikide loend, mida valitsesid AskaaniaAskania suguvõsa liikmed ==

== AskaaniaAskania suguvõsa vapid ==

=== AskaaniaAskania soost Brandenburgi markkrahvid ===

=== Weimar-Orlamünde AskaaniaAskania soost krahvid ===

=== Saksimaa AskaaniaAskania soost hertsogid ===

|colspan = "3" bgcolor = "F8F8D8" align="center"|Vana Saksimaa hõimuhertsogkond läks aastal 1143 [[Heinrich Lõvi]] ([[Welfid]]e suguvõsast) kätte. Pärast selle lagundamist aastal 1180 jäi AskaaniaAskania suguvõsale maa idaosa, sealhulgas sakside hertsogkonnad.

=== Lüneburgi AskaaniaAskania soost vürstid ===

=== AskaaniaAskania soost Anhalti vürstid ja hertsogid ===

=== AskaaniaAskania soost abtissid ===

{{JÄRJESTA:AskaaniaAskania dünastia}}