Erinevus lehekülje "Anhalt" redaktsioonide vahel

Lisatud 10 550 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.1) (Robot: lisatud ca:Anhalt)
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}}
 
[[Pilt:Flagge Herzogtum Anhalt.svg|thumb|Anhalti hertsogiriigi lipp]]
[[Pilt:Wappen Deutsches Reich - Herzogtum Anhalt (Großes).png|thumb|Anhalti hertsogiriigi vapp]]
[[Pilt:Deutsches Reich (Karte) Anhalt.svg|thumb|Anhalti asend Saksa Riigis]]
[[Pilt:Duchy_of_Anhalt_1863-1918_en.svg|thumb|Anhalti hertsogkonna kaart (1863-1918)]]
'''Anhalt''' on piirkond [[Saksamaa]]l, endine hertsogiriik, [[Saksi-Anhalt|Saksi-Anhalti liidumaa]] osa.
 
'''Anhalt''' oli suveräänne riik (pärast aastat 1806 hertsogiriik) Kesk-[[Saksamaa]]l, mis paiknes [[Harz]]i mägede ja [[Elbe]] jõe vahel. Praegu moodustab osa [[Saksi-Anhalt]]i liidumaast.
 
== Ajalugu ==
=== Anhalti krahvid ===
 
9. sajandi kestel oli ala [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigi]] osa. 11. sajandil oli see [[Esico (Ballenstedt)|Esico]] (suri aadtal 1059 või 1060) valitsemise all. Tema poeg oli Adalbert II (suri aastal 1080), ja pojapoeg [[Otto (Ballenstedt)|Otto Rikas]] oli esimene, kes kandis Anhalti krahvi tiitlit. Otto, tuntud ka kui Ballenstedti krahv, oli Anhalti krahvi [[Albrecht Karu]] isa; vimane vallutas Brandenburgi slaavi territooriumid. Kui Albrecht aastal 1170 suri, sai Anhalti krahviks tema poeg [[Bernhard III (Saksi)|Bernhard]], kes aastal 1180 sai [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogi]] tiitli. Bernhard suri aastal 1212 ja Saksimaast eraldatud Anhalt läks tema pojale Heinrich I-le, kes aastal 1218 võttis vürstitiitli ja oli Anhalti vürstisuguvõsa tegelik asutaja. Heinrich I on lisatud ''[[Codex Manesse]]'' [[minnesinger]]ite hulka.
 
=== Anhalti vürstid ===
 
Heinrichi surmaga aastal 1252 jagasid tema kolm poega vürstkonna ja asutasid vastavalt [[Anhalt-Aschersleben|Ascherslebeni]], [[Anhalt-Bernburg|Bernburgi]] ja [[Anhalt-Zerbst|Zerbsti]] liinid. Ascherslebeni valitsejasugu hääbus aastal 1315 ja tema valdused liidendas naabruses asunud [[Halberstadti piiskopkond]], lahutades seega [[Anhalt-Bernburg]]i alad kahte eraldiseisvasse ossa. Viimane Anhalt-Bernburgi algse liini vürst suri aastal 1468 ja tema maad pärisid viimasena allesjäänud [[Anhalt-Zerbst]]i liini vürstid. Selle perekonnaharu valdused jagati aastal 1396, ja pärast Bernburgi omastamist teostas vürst [[Georg I (Anhalt-Zerbst)|Georg I]] Zerbsti edasise jagunemise (Zerbst ja Dessau). 16. sajandi algul oli perekond mitme vürsti surma või troonist loobumise tõttu jagunenud vaid kaheks haruks (Anhalt-Köthen ja Anhalt-Dessau, mis mõlemad tekkisid aastal 1471 Anhalt-Dessaust).
 
[[Wolfgang (Anhalt-Köthen)|Wolfgang]] ''Pihiisa'', kes sai Anhalt-Kötheni vürstiks aastal 1508, oli teine valitseja maailmas, kes kehtestas oma valdustes [[reformatsioon]]i. Ta oli [[Augsburgi usutunnistus]]e kaaskehtestaja aastal 1530, ning pandi pärast [[Mühlbergi lahing]]ut aastal 1547 riigivande alla ja keiser [[Karl V]] võttis tema maad. Pärast [[Passau leping|Passau rahu]] aastal 1552 ostis ta oma vürstkonna tagasi, kuid kuna ta oli lastetu, andis ta selle aastal 1562 oma sugulastele Anhalt-Dessau vürstidele. [[Ernst I (Anhalt-Dessau)|Ernst I-sest]] (suri aastal 1516) jäi maha kolm poega, [[Johann IV (Anhalt-Zerbst)|Johann IV]], [[Georg III (Anhalt-Dessau)|Georg III]] ja [[Joachim I (Anhalt)|Joachim]], kes valitsesid oma maid koos palju aastaid, ja kes pooldasid [[luterlus]]t, mis muutus seega Anhaltis domineerivaks. Umbes aastal 1546 jagasid kolm venda oma vürstkonna ning asutasid [[Anhalt-Zerbst|Zerbsti]], [[Anhalt-Plötzkau|Plötzkau]] ja Dessau liinid. See jaotus oli siiski ajutine, kuna [[Anhalt-Köthen|Kötheni]] omastamine ning rida surmasid valitsevate vürstide seas võimaldas Johann IV pojal [[Joachim Ernst (Anhalt)|Joachim Ernstil]] aastal 1570 ühendada kogu Anhalt oma võimu alla.
 
[[Pilt:Holy Roman Empire 1648.svg|thumb|left|200px|Kaart, mis näitab Anhalti aastal 1648]]
 
Joachim Ernst suri aastal 1586 ja tema viis poega valitsesid maad ühiselt aastani 1603, kuid esmasündinu puudumise tõttu jagati Anhalt taas ning taasasutati Dessau, Bernburgi, Plötzkau, Zerbsti ja Kötheni liinid. Vürstkonda laastas [[Kolmekümneaastane sõda]] ning võitluse algusjärgus mängis tähtsat rolli [[Christian I (Anhalt-Bernburg)|Christian I]]. Aastal 1635 tehti erinevate Anhalti vürstide vahel kokkulepe, mis andis teatud võimu perekonna vanimale liikmele, kes oli seega võimeline esindama vürstkonda kui tervikut. Seda tehti ilmselt vajaduse tõttu säilitada näiv ühtsus, silmas pidades rahutut olukorda Euroopa poliitikas.
 
[[Pilt:Wappen Anhalt 1703.gif|thumb|left|150px|Hertsogkonna vapp aastal 1703.]]
 
Aastal 1665 hääbus Anhalt-Kötheni haru ja vastavalt perekonna lepingule päris selle Anhalt-Plötzkau vürst [[Lebrecht (Anhalt-Köthen)|Lebrecht]], kes allutas Plötzkau Bernburgile ja võttis tiitliks Anhalt-Kötheni vürst. Samal aastal otsustasid Anhalti vürstid, et kui mõni perekonna haru hääbub, tuleb selle maad ülejäänud harude vahel võrdselt jagada. Seda kokkulepet täideti pärast Anhalt-Zerbsti vürsti [[Friedrich August (Anhalt-Zerbst)|Friedrich Augusti]] surma aastal 1793 ning Zerbst jagati kolme ülejäänud vürsti vahel. Nende aastate jooksul iseloomustas erinevate vürstide poliitikat, võibolla tahtlikult, märkimisväärne ühtsus. Korra või kaks pooldas vürst [[kalvinism]]i, kuid üldiselt jäi perekond truuks [[Martin Luther]]i õpetusele. [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] esiletõus andis Anhaltile hirmuäratava naabri ning pikaleveninud esmasünniõiguse kehtestamine kõigi perekonna harude poolt hoidis ära vürstkonna edasise jagunemise.
 
=== 19. sajandi hertsogkonnad ===
 
[[Pilt:Wappen Deutsches Reich - Herzogtum Anhalt (Großes).png|thumb|19. sajandi Anhalti hertsogkonna vapp.]]
 
Aastal 1806 ülendas [[Napoleon I|Napoleon]] järelejäänud Anhalt-Bernburgi, Anhalt-Dessau ja Anhalt-Kötheni riigid hertsogkondadeks; vahepeal olid Anhalt-Plötzkau ja Anhalt-Zerbst lõpetanud olemasolu. Hertsogkonnad ühinesid taas aastal 1863 Kötheni ja Bernburgi liinide hääbumise tõttu. Uus hertsogkond koosnes kahest suurest osast, Ida- ja Lääne-Anhaltist, mida eraldas Preisimaa [[Saksimaa provints]]i osa, ning viiest [[eksklaav]]ist, mida ümbritses [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] territoorium: [[Alsleben]], [[Großmühlingen|Mühlingen]], [[Dornburg]], [[Gödnitz]] ja [[Abberode|Tilkerode-Abberode]]. Hertsogkonna idapoolsem ja suurem osa külgnes Preisimaa [[Potsdam]]i valitsemisringkonnaga (Preisimaa [[Brandenburgi provints]]) ning [[Magdeburg]]i ja [[Merseburg]]iga, mis kuulusid Preisimaa Saksimaa provintsi. Läänepoolsem ja väiksem osa, niinimetatud ülemhertsogkond või [[Ballenstedt]], külgnes ka kahe viimatinimetatud piirkonnaga, aga ka [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnaga]].
 
Ühendatud Anhalti riigi pealinn oli [[Dessau]].
 
Koos kõigi Saksa monarhiate langusega jõudis pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppu puhkenud [[Novembrirevolutsioon|revolutsiooni]] aastatel 1918–19 lõpule ka Anhalti hertsogkond. Seda asendas [[Anhalti Vaba Riik]] [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] koosseisus. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ühendati Vaba Riik osaga Preisimaa Saksimaast [[Saksi-Anhalt]]i moodustamiseks. Seejärel Saksi-Anhalt aastal 1952 lammutati, kuid taasloodi seoses [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemisega]] aastal 1990, sealt alates on see üks kuueteistkümnest [[Saksamaa]] liidumaast ([[Liidumaa|''Bundesland'']]).
 
== Geograafia ==
 
Läänes on maa lainjas ja loodeservas, kus see moodustab osa [[Harz]]i ahelikust, mägine, [[Ramberg (Harz)|Rambergi]] tipp on kõrgusega 579 m. Harzist laskub maa sujuvalt kuni [[Saale]]ni; ning selle jõe ja [[Elbe]] vaheline maa on eriti viljakas. Elbest idas on maa peamiselt sile, liivane tasandik ulatuslike [[Mänd (perekond)|männi]]metsadega, mis vahelduvad rabamaa ja karjamaadega. Elbe on peamine jõgi, mis lõikub endise hertsogkonna idaossa idast läände ja kohtub [[Rosslau]] juures [[Mulde]]ga. Laevatatav Saale võtab põhjasuuna territooriumi keskosas ja sellesse suubuvad paremalt [[Fuhne]] ning vasakult [[Wipper (Saale)|Wipper]] ja [[Bode (Wipper)|Bode]].
 
Kliima on üldiselt pehme, vähem edelaosa kõrgemates piirkondades. Endise hertsogkonna pindala on 2300 km² ja rahvaarv oli 1905. aastal 328 007.
 
== Rahvastik ==
 
Maa oli jagatud [[Dessau]], [[Köthen (Anhalt)|Köthen]]i, [[Zerbst (Anhalt)|Zerbst]]i, [[Bernburg (Saale)|Bernburg]]i ja [[Ballenstedt]]i kreisideks, millest Bernburg oli enim ja Ballenstedt vähim rahvastatud. Linnadest neljas, Dessau, Bernburg, Köthen ja Zerbst, ületas rahvaarv 20 000. Endise hertsogkonna asukad, väljaarvatud umbes 12 000 [[Katoliku kirik|Rooma katoliiklast]] ja 1700 [[juudid]], olid [[Anhalti Evangeelne Kirik|Anhalti Evangeelse Kiriku]] liikmed (saksa [[:de:Evangelische Landeskirche Anhalts|Evangelische Landeskirche Anhalts]]). Kõrgeim kiriklik võim oli [[konsistoorium]]il Dessaus; samas 39 liikmeline [[sinod]] valiti kuueks aastaks, mis kogunes aeg-ajalt arutama siseküsimusi, mis puudutasid kiriku organisatsiooni. Rooma katoliiklased allusid [[Paderborni piiskopkond|Paderborni piiskop]]ile.
 
== Põhiseadus ==
 
Hertsogkond oli 17. septembril 1859 väljakuulutatud ja seejärel erinevate [[dekreet]]idega muudetud põhiseaduse järgi [[konstitutsiooniline monarhia]]. Hertsog, kes kandis tiitlit "Kõrgus", omas täidesaatvat võimu, jagades samas seadusandlikku võimu maaomanikega. [[Maapäev]] (''Landtag'') koosnes 36 liikmest, kellest kaks nimetas hertsog, kaheksa olid kõrgeimaid makse maksvate maaomanike esindajad, kaks kõrgeimalt maksustatud äri- ja tööstusklasside liiget, neliteist muud linnade [[Hääletus|valijat]] ja kümme maapiirkondadest. Esindajad valiti kuueks aastaks kaudsel hääletamisel ja pidid olema vähemalt 25 aastased. Hertsog valitses riigiministri kaudu, kes oli kõigi ministeeriumite president — rahandus, siseasjad, haridus, usuasjad ja statistika.
 
== Anhalti valitsejad ==
=== Keskajal ===
 
* [[Esico (Ballenstedt)|Esico]] ?–1059/1060, esimene Anhalti krahv
* [[Otto (Ballenstedt)|Otto]]
* [[Albrecht Karu]] ?–1170
* [[Bernhard III (Saksi)|Bernhard]] 1170–1212
* [[Heinrich I (Anhalt)|Heinrich I]] 1212–1252 (aastast 1218 vürst)
 
''Jagunes aastal 1252 [[Anhalt-Aschersleben]]iks, [[Anhalt-Bernburg]]iks ja [[Anhalt-Zerbst]]iks''
 
=== Anhalti hertsogid, 1863–1918 ===
 
* [[Leopold IV (Anhalt)|Leopold IV]] 1863–1871
* [[Friedrich I (Anhalt)|Friedrich I]] 1871–1904
* [[Friedrich II (Anhalt)|Friedrich II]] 1904–1918
* [[Eduard (Anhalt)|Eduard]] 1918
* [[Joachim Ernst (Anhalt)|Joachim Ernst]] 1918
 
== Vaata ka ==
 
* [[Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815]]
 
== Välislingid ==
 
* http://www.deutsche-schutzgebiete.de/herzogtum_anhalt.htm
* [http://www.hoeckmann.de/germany/saxony.htm Saksimaa ja Anhalti kaart aastal 1789]
 
 
[[Kategooria:Saksamaa geograafia]]
[[Kategooria:Saksamaa ajalugu]]
 
[[ar:أنهالت]]
Anonüümne kasutaja