Taani valdused Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
[[Image:Teutonic_state_1250.png|thumb|250px|Läänemereäärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, [[1225]]-[[1250]]. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas]]
'''Taani valdused Eestis''' olid 13. sajandi alguses Taani kuninga [[Valdemar II]] poolt [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdade]] käigus vallutatud ning seejärel [[Taani kuningriik|Taani kroonile]] kuulunud maa-alad Põhja-Eestis.
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{Sisukord paremale}}
[[Pilt:Valdemar sejr.jpg|pisi|Taani kuningas [[Waldemar II]]]]
[[Image:Teutonic_state_1250.png|thumb|250px|Läänemereäärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, [[1225]]-[[1250]]. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas]]
 
==Taani vägede saabumine Eestimaale==
1219. aasta suvel saabusid koos Taani kuninga [[Waldemar II]] ja taani laevastikuga [[Revala|Revala maakonnas]] ja asusid [[Lyndanise]]sse suur hulk kõrgeid ilmalikke ja vaimulikke ametimehi: Peapiiskop [[Anders Sunesen]] ([[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] [[peapiiskop]] ja paavst [[Innocentius III]] poolt määratud [[Rooma paavsti legaat Põhjamaades]]), kolm piiskoppi, [[Eestimaa piiskop]] [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]] ning Taani kuninga [[vasall]], [[lõunaslaavlased|slaavlaste]] [[vürst]] [[Wizzlaus]] (''Wenezlaus'').
 
Kuningas Waldemar II-le oli Rooma paavst [[Honorius III]] 19. oktoobril 1218. aastal antud [[bulla]]ga andnud õiguse liita oma valdustega ja allutada kiriklikult kõik alad, mis tema relvadega võidetud<ref>Rebane, P. Denmark, the papacy and the christianization of Estonia.
ja allutada kiriklikult kõik alad, mis tema relvadega võidetud<ref>Rebane, P. Denmark, the papacy and the christianization of Estonia.
Rmt: Gli inizi del cristianesimo in Livonia-Lettonia. Atti del Colloquio Internationale di Storia Ecclesiastica, in occasione dell´ VIII centenario della Chiesa in Livonia (1186–1986). Roma, 24–25 Giugno 1986. Libreia Editrice Vaticana. Città del Vaticano, 194–195</ref>.
 
32. rida ⟶ 31. rida:
Hiljemalt [[1271]]. aastast, kuni [[1346]]. aastani kuulus [[Taani kuningas|Taani kuningate]] ja hilisemate Eestimaa valitsejate [[titulatuur]]i [[tiitel]] "[[Eestimaa hertsog]]". Kõrgemaks kohapealseks võimukandjaks oli [[Taani kuninga asehaldurite loend|Taani kuninga asehaldur]], kelle asukoht oli [[Tallinna linnus]]es.
;Taani kuninga asehaldurid Tallinnas:
{{Vaata|Taani kuninga asehaldurite loend}}
*1219–1222, [[Anders Sunesen]]
*1222–1223, endine [[Ribe]] [[Ribe piiskop|piiskop]] [[Tuve]] ''Tuuo Episcopus Ripensis''
*1304–1314, [[Ago Saxison]] (taani ''Aage Saxesen'')
 
12. sajandi teisel poolel alustasid Taani asehaldurid uute kaitserajatiste ja linnuste rajamist linnades ([[Tallinna linnamüür]] 1265, [[Rakvere ordulinnus]], [[Narva linnus]] 1254).
86. rida ⟶ 83. rida:
[[Kategooria:Taani ajalugu]]
 
 
[[id:Estonia Denmark]]
[[da:Dansk Estland]]
[[en:Danish Estonia]]
[[fr:Estonie danoise]]
[[it:Ducato di Estonia]]
[[lt:Danijos Estija]]
[[hu:Dán Észtország]]
[[no:Dansk Estland]]
[[nn:Dansk Estland]]
[[pl:Księstwo Estonii (1219-1346)]]
[[pt:Estônia dinamarquesa]]
[[ru:Датская Эстляндия]]